Uued nõuded viisid reovee normist välja

Keskkonnaamet leevendas Kuressaare puhastusseadmetelt merre juhitava heitvee tsingi- ja vasesisalduse piirmäära. Praegu ületab nende metallide sisaldus heitvees hiljuti karmistatud norme oluliselt.

Kuressaare reoveepuhasti heitvee tsingisisaldus on viimastel aastatel ületanud nüüdseks karmistatud norme kuni 8,8 korda ja vasesisaldus kuni 2,4 korda. Ohtlike ainete hulka kuuluvatest raskemetallidest on lisaks tsingile ja vasele leitud reoveest ka arseeni, pliid ja niklit, kuid seda lubatu piires.

Keskkonnaameti veespetsialist Melika Paljak ütles, et linna reoveepuhastil puuduvad seadmed raskemetallide eraldamiseks reoveest, kuid reostusnormide ületamine tooks ettevõttele kaasa tunduvalt kõrgemad keskkonnatasud. Nüüd määratud leebemad normid kehtivad esialgu seni, kuni selgub reostuse allikas.

“Selge on see, et üleöö ei ole võimalik reostusallikat leida ja võib ka olla, et kindel reostusallikas puudub ning nii tsink kui ka vask satuvad kanalisatsiooni hajusatest allikatest,” möönis veespetsialist, kelle sõnul lubab seadus tsingi- ja vasenäitajate normidega vastavusse viimiseks kümneaastast üleminekuperioodi.

Ohtlike ainete sisalduse vähendamiseks heitvees on Kuressaare Veevärk koostanud tegevuskava, mille esmane ülesanne on ohtlikke aineid sisaldava heitvee tekkekohtade ja põhjuste väljaselgitamine. Selleks hakatakse igal aastal võtma kümme proovi nii olmereovee kui ka tööstusreovee tekitajate väljavooludest.

Üks raskemetallide allikas on metalltoodete valmistaja Sporrong, mille heitvesi vastab aga samas igati kehtivatele normidele. Probleem on Melika Paljaku sõnul selles, et nimetatud ettevõtte reoveele kehtivad seadusega palju leebemad normid kui linna puhastusseadmest väljuvale heitveele. Siinkohal võib kõne alla tulla lokaalpuhasti efektiivsuse tõstmine.

Paljaku sõnul leidub raskemetalle ka korterelamute reovees, mille päritolu peabki vee-ettevõte välja selgitama. Kui otsest tsingi- või vaseallikat seirega ei leita või ei ole vaske või tsinki sisaldava toorme asendamine vähem ohtliku ainega võimalik, tuleb investeerida linna reoveepuhasti tehnoloogia arendamisse.

Seni ei ole Kuressaare lahe kui heitvee suubla vees tsingi- ega ka vasesisalduse lubatud piirmäärasid ületatud. Üleminekuperioodil tuleb Kuressaare Veevärgil tõendada, et tsingi- ja vasesisaldus Kuressaare lahe vees vastab normidele. Selleks tuleb ka Kuressaare lahest võtta vastavaid proove.


 

Meie igapäevane vesi

Joogi- ja heitvee kvaliteeti koos kõikvõimalike ainete sisalduse ja vastavate piirnormidega kontrollitakse vaat et üle päeva, kulutame selliste analüüside tegemiseks ca 25 000 eurot aastas.

Üks terasemalt jälgitavaid komponente on raskemetallide, eeskätt vase- ja tsingisisaldus meie tarbe- ja reovees. 2013. aastal karmistati raskemetallide lubatud sisaldust heitvetes 400 korda, jättes samas endiseks piirnormid joogiveele. Selles kontekstis peaks heitvesi olema palju puhtam kui joogivesi!

Linna torustikesse pumbatavas vees on raskemetallide sisaldus suht olematu. Kinnistusiseseid vask- ja tsinktorusid mööda tuppa jõudes on vesi mõnevõrra küll “rikastunud”, kuid igati lubatud piires. Ilmselt jõuab mingi osa raskemetalle heitvette ka kodukeemia vahendusel, nii et Kullimäe reoveepuhastisse jõudes on nende sisaldus tunduvalt tõusnud. Puhastusprotsessi käigus saavutatakse praegu tase, kus vasesisaldus on enam-vähem uute normatiivaktidega püstitatud ootetasandil ja tsingisisaldus ületab seda mõnevõrra.

Sisulist raskemetallide probleemi meil tegelikult ei olegi, ei joogi- ega heitvetega.

Aivar Sõrm, Ain Saaremäel
Kuressaare Veevärgi juhatuse liikmed

Print Friendly, PDF & Email