Kuressaare sadam ihkab veelgi rohkem külastajaid

ALUSEID ROHKEM, INIMESI VÄHEM: Sadamakapten Oskar Jõgi sadamakülastuste statistika näitab, et aluseid saabus Kuressaarde mullusest rohkem, ent inimesi vähem. Foto: Tambet Allik

ALUSEID ROHKEM, INIMESI VÄHEM: Sadamakapten Oskar Jõgi sadamakülastuste statistika näitab, et aluseid saabus Kuressaarde mullusest rohkem, ent inimesi vähem. Foto: Tambet Allik

Tänavu 15. sünnipäeva tähistanud Kuressaare sadama hooaeg oli tegelikult taas paremate killast. Suisa paremuselt teine hooaeg kõigi nende viieteistkümne aasta jooksul.

Sel navigatsioonihooajal külastas Kuressaare sadamat 501 alust, neist valdav osa ehk 404 olid jahid ja ülejäänud 97 kaatrid. Sadamakapten Oskar Jõgil ei jää muud üle kui kinnitada: tegemist on kahtlemata paremuselt teise hooajaga.

“Hooajaga võib rahule jääda. Kui 2011. aastal oli rekord 520 alust, siis sel aastal oli neid 501,” sõnas Jõgi. Täpselt samamoodi võis sadamakapten tõdeda ka mullu, sest toona oli just too hooaeg paremuselt teine. Eelmisel aastal külastas jahisadamat kokku 478 alust.

“Progressi on märgata, aga eks selle aasta suvi oli ju ka väga ilus ning meresõitjate jaoks on ilm väga tähtis,” kõneles Oskar Jõgi. “Kui on tuuline ja külm, ega see eriti meelita inimesi merd sõitma. Ilus ilm aga küll!”

Rahvast veidi vähem

Alustega saabus sel hooajal sadamasse rahvast samas mõnevõrra vähem kui mullu. Kui eelmisel aastal külastas linnasadamat meritsi 1662 inimest, siis tänavu saabus Kuressaarde jahtide ja kaatritega 1540 inimest.

Kõige enam oli saabujaid Soomest. Soomes registreeritud aluseid oli kokku 198, neist 167 jahid ja 31 kaatrid. Inimesi tuli nende alustega kokku 594 ning keskmiselt tähendas see aluse kohta kolme inimest. Eestis registreeritud aluseid oli 92 ehk 51 jahti ja 41 kaatrit. Eestlasi saabus Kuressaarde meritsi 459, aluse kohta viis inimest.

Rohkem aluseid ja inimesi saabus ka Rootsist, Saksamaalt ja Lätist. Nii Rootsist kui ka Saksamaalt tuli aluseid 72 ja inimesi 144. Lätist oli külastajaid 60 ja aluseid 20.

Külastajaid riikide järgi sortides saab välja tuua ka Hollandi, Inglismaa, Leedu, Norra, Poola, Taani, Prantsusmaa, USA, Venemaa, Belgia ja Austraalia. Viimasel juhul ei saabunud Austraalia lipu all seilav jaht küll otse Austraaliast, vaid oma talvekorterist Rootsist.

Alused veetsid sadamas keskmiselt kaks päeva.

Inimesed, kes Kuressaarde meritsi saabuvad, võib laias laastus kaheks jagada. Oskar Jõgi sõnutsi tuleb üks osa just selle mõttega, et näha võõraid maid ja linnu, aga leidub ka neid, kelle meeli peale meresõidu suurt muu ei erutagi. “Neid huvitab ainult sõitmise protsess. See, et nad saavad merel olla,” tähendas Jõgi.

Tänavuste külastajate seastki sai sadamakapten ühe sellise ereda näite välja tuua. Saabus kaks soliidses eas saksa härrat, jäid Kuressaarde tuulevangi ja ei saanud kohe minema. “Üks mees käis linnas ja ma ei tea, kus kõik ära, aga teine mees oli kogu aeg laevas, üldse välja ei tulnud,” kirjeldas Jõgi. Tema uurinud seepeale sellelt ergumalt sakslaselt, mis ta paarimehel viga, on’s ta haige? “See sai päris pahaseks, ütles, et jah, see mees on täitsa haige! Juba veebruaris hakkavat rääkima, et, lähme merd sõitma!” naeris Jõgi. Niisiis olnudki see teine sakslane lihtsalt selline mees, kes nii, kui laeva pääseb kevadel, sealt enam ei liigu, kuni jää mere kinni kaanetab. “Seepärast ma liigitan neid tulijaid kaheks: ühed on need, kes tahavad ainult laevas ja merel olla, teised tahavad maa peal ka midagi näha.”

Palju sõltub sadama külastatavus sadamakapteni hinnangul sellest, kuivõrd ühiselt ajavad turismiinimesed mereturismi asja. “Meil on turismiorganisatsioone Saaremaal nagu kirjusid koeri, igaüks ajab oma peenikest rida, aga selline organisatsioon, mis tegeleks puhtalt mereturismi organiseerimise ja mereturistide siia meelitamisega, meil absoluutselt puudub.”

Jõgi sõnutsi on väga tervitatav mõte viia kõik saarel tegutsevad turismiorganisatsioonid n-ö ühe mütsi alla, et Saaremaad ja siin pakutavat, sh mereturismi, ühiselt promoda. “Praegu selline promo praktiliselt puudub, sellega tegelevad ainult Kuressaare turismiinfo töötajad, kes käivad messidel ja kellele me anname iga kord kaasa sadamat tutvustavad materjalid – nemad teevad tõesti tänuväärt tööd.”

Jõgi usub, et kui turismindus oleks maakonnas ühe mütsi all, oleks ka aluseid linna sadamasse rohkem tulemas, kuna selle teemaga tegeletaks põhjalikumalt.

Loota on uuenduskuuri

Eraldi teema on sadamakapteni sõnul seegi, et Eestis sisuliselt puudub korralik sadamate võrgustik. “Öeldakse, et iga 30 km tagant võiks olla sadam. Inimesed, kes merd sõidavad, on valdavalt vanemad inimesed ja nad ei taha pikka retke ette võtta,” tähendas Jõgi. Ses osas on praegu arenguruumi.

Samuti väärib märkimist, et praeguste jahisadamate väljaarendamine peaks kapten Jõgi arvates toimuma veelgi paremal tasemel. Kuressaare sadama puhul on lootust antud.

“Praegu ongi selline olukord, et EAS-i esindajad tulevad meie sadamaga tutvuma, kuna linnavalitsus tegi projekti vajaliku raha taotlemiseks,” märkis kapten. “Selles oli mitu asja sees: sadamamaja rekonstrueerimine, kanali puhastamine ja nipet-näpet veel,” rääkis Oskar Jõgi, lisades, et lootust oodatud rahalist toetust saada on. “Kui need asjad saaks tehtud, annaksid need kohe sadamale mainet juurde.”

Print Friendly, PDF & Email