Üks saar – üks omavalitsus (12)

Reedel koguneb Kihelkonnale enamik meie maakonna omavalitsusjuhte, et alustada läbirääkimisi Saaremaa ühise tuleviku üle. Päevakorras on omavalitsuste ühinemine üheks omavalitsuseks.

Neil päevil esitles ka riigikontroll aastaraportit, mis käsitles Eesti riigi arengut ning rahanduse ja majanduse olukorda. Üks valdkond, millele audit keskendus, oli ka omavalitsusreform. Audit tõi veel kord väga selgelt ja kokkuvõtlikult välja olukorra kohalikes omavalitsustes ja sisaldas konkreetseid ettepanekuid, milliseid samme tuleb astuda omavalitsusvõimekuse tugevdamiseks.

Omavalitsusreformi vajalikkusest Eestis on räägitud juba viimased viisteist aastat, kord jõulisemalt, ja siis vaibub arutelu jälle. Nii mõnigi kaasmaalane heidab selle üle sarkastilist nalja või öeldakse väsinult, et ollakse sellest teemast tüdinud. Kuid kas oma riigi arendamise üle saab nalja visata ja olla sellest teemast väsinud? Kas ikka tasub pead liiva alla peites vajalikud ja julged tulevikku suunatud otsused edasi lükata?

Omavalitsusreformi venimine on saanud oluliseks arengutakistuseks, seda nii majanduse arengus kui ka elanikele avalike teenuste pakkumisel.

Läti äärealad kui positiivne näide

Meile meeldib ennast naabritega võrrelda, eriti siis, kui neil hästi ei lähe. Aastaid oleme ennast võrrelnud Lätiga, kuid riigikontrolli audit tõi välja tõsiasja, et Lätis on viimasel viiel aastal tootlikkus kasvanud 2,7 korda kiiremini kui Eestis (Leedus 2,9 korda).

Lätis viidi omavalitsusreform läbi aastatel 2008–2009. Kui kohtusin suvel Talsi omavalitsusjuhtidega, tõdeti, et vaatamata kiirele ja kohati lõpuni läbimõtlemata haldusreformile on elu Läti äärealal liikunud positiivses suunas. Kogu valla territoorium on avalike teenustega ühtlaselt kaetud, finantsvõimekus on paranenud, viiakse ellu suuri investeeringuprojekte.

Näitena võib siin tuua haridusteenused – tasuta toitu pakutakse kõigis 16 lasteaias, enne reformi tehti seda ainult mõnes üksikus. Kõigil lastel on võimalus tasuta osaleda huviringides, neljas muusika- ja kunstikoolis.

Loomulikult on veel lahendamist vajavaid probleeme: võim on rahvast kaugenenud, mõned läbimõtlematult võetud laenud on tagasi maksmata. Suures plaanis ollakse aga rahul – valla elanikkond ei ole viimastel aastatel vähenenud, juurde on tulnud häid spetsialiste, toimetatakse aktiivselt rahvusvahelisel areenil ja räägitakse jõuliselt kaasa valitsuse tasandil. Meile soovitasid lätlased reformi põhjalikumalt ette valmistada. 2017. aastani on meil selleks ka piisavalt aega.

Paar aastat tagasi, kui alustasime maakonna uue strateegia arutamisega, leppisime kokku, et oleme ausad, vaatame maakonnas toimunud arengutele reaalselt otsa ja sellest lähtudes teeme ka otsuseid.

Me kõik teame, et maakonna elanikkond väheneb, keskmine vanus tõuseb ja teenused koonduvad üha enam keskustesse. See ei ole üksnes meie probleem, vaid globaalne protsess, et inimesed kolivad suurematesse keskustesse, lähemale töökohtadele ja avalikele teenustele.

Kolm saart – kolm omavalitsust?

Lahates töögrupiga maakonna erinevate valdkondade ees seisvaid väljakutseid, jõudsime pea alati tõdemuseni, et üheks takistuseks vajalike arendusprojektide elluviimisel ja uute teenuste väljatöötamisel on liigne killustatus omavalitsuste tasandil. Olgu see valdkond esmatasandi arstiabi, sotsiaalhoolekanne, haridusvõrgustik, planeeringud, teedeehitus, läbirääkimised riigiga, investeeringud, kultuur, ettevõtlus jne – kõike seda on võimalik teha üheskoos ja paremini.

Meie elanikud väärivad täna nüüdisaegsemat ja kvaliteetsemat avalikku teenust, mida suudame pakkuda, kui ühendame kõigi omavalitsuste nii materiaalsed kui ka inimressursid.

Enamik Saaremaa ettevõtjaid, organisatsioone ja inimesi toetab Saaremaa ühinemist üheks tugevaks omavalitsuseks, mis suudab seista meie ühiste huvide eest. Me peame praegusele olukorrale selge pilguga otsa vaatama, vajadusel muutma oma mõtlemist, et toetada otsuseid, mis aitavad kaasa meie arengule.

Kui vaadata veelgi kaugemale, siis võiks idee “üks saar – üks omavalitsus” laieneda juba ulatuslikumalt. Oma vajadustelt ja väljakutsetelt on Hiiu ja Saare maakond väga sarnased. Miks ei võiks tulevikus olla Lääne-Eesti saartel üks maakond ja kolm omavalitsust: Saare, Hiiu ja Muhu vald?

Soovin meie omavalitsusjuhtidele selget ja tulevikku vaatavat arutelu, kus esikohale seatakse meie saarte ühine kaugem tulevik, mitte isiklikud ambitsioonid ja igapäevaprobleemid.

Kaido Kaasik
Saare maavanem

Print Friendly, PDF & Email