Pöide meistrid tulevad teise õllega (12)

UUS JA VANA: Koit Kelder valab oma pruulikojas veel silditust pudelist välja uue Kaamose õlle. Kõrvalklaasis vana hea Rukkiõlu. Foto: Raul Vinni

UUS JA VANA: Koit Kelder valab oma pruulikojas veel silditust pudelist välja uue Kaamose õlle. Kõrvalklaasis vana hea Rukkiõlu. Foto: Raul Vinni

Tootnud pool aastat rukkiõlut, toob Pöide õllekoda nüüd poelettidele uue õlle nimega Kaamos.

“Uue õllega tuleme ikka pigem “alles” kui “juba”,” ütleb õllemeister Koit Kelder pruulikojas järjekordsel õllekeedul silma peal hoides. Kui Koit ja ta abikaasa Kristel veidi enam kui pool aastat tagasi õlut tegema hakkasid, lootsid nad, et teine õllesort tuleb jaaniks ja sügiseks on olemas juba kolmas.

Asjaolud kujunesid aga hoopis nii, et esimese tootena välja lastud Pöide rukkiõlu kujunes üle ootuste nõutud rüüpeks.

“Põhimõtteliselt osutus meie tootmine kohe liiga väikeseks,” ütleb Kelder, lisades, et mis muud, kui tuli neljale 500-liitrisele tünnile lisaks neli juurde osta.

Koit Keldri sõnul poleks nad eales uskunud, et tootmist nii kiiresti laiendada tuleb. Mõne suure poeketi varustamisest Kelder ei mõtlegi, pole lihtsalt vastavat mahtu. Kõik, mis tehakse, läheb müügiks. Pool mandril, pool Saaremaal.

Eile oli pruulikojas käsil seitsmekümne neljas 300-liitrine õllekeetmine. Sedakorda keedeti Kaamose-nimelist õlut. Uus õlu jõuab poelettidele novembri lõpuks. Kaamos on tehtud neljast odrasordist, samuti on selles mitut sorti humalaid.

Rukkiõllest kõvasti tumedam Kaamos on ka maitselt veidi humalasem ja protsendilt vähe kangem. Koit Kelder ütleb, et juba õllekeedul on lõhnal väga tuntav vahe.

Küsimusele, miks uus õlu pole enam rukkist, vastab Kelder: “Lihtsalt.” Tegelikult olevat rukkiõlle tootmine olnud üsna, pea ees, vette hüppamine. Nüüd proovitaksegi teha midagi hoopis teistsugust, et oleks valikuvõimalust. Samas märgib Kelder, et mitu sorti on küll hea, ent ajab asja keerulisemaks.

“Võib-olla juhtub nüüd nii, et Rukkiõlu ei lähe enam üldse,” arutab Kelder, et kaks õllesorti võivad omavahel ka võistlema hakata. Sestap ei oska ta üleüldse ennustada, kaua ja palju Kaamost toodetakse. “Kui hästi vastu võetakse, siis võiks ta vabalt olla meie igapäevases sortimendis,” sõnab Kelder, viidates, et Kaamos ei pruugi jääda vaid kaamoseaegseks joogiks.

“Saaremaal käib ka ikka üsna palju külastajaid, nende jaoks on mitmekesisus oluline,” arvab õllemeister ja on kindel, et leidub ka aastaringseid toite, mille juurde Kaamose õlu hästi sobib.


 

Kaamose lugu

Koit Kelder räägib, et ka Kaamose õllel on oma lugu. Nimelt tulid nad abikaasaga mandrilt Saaremaale elama ja kõigepeal veetsid siin suve. Oli tore. Siis tuli pime kaamoseaeg ja ka see meeldis neile. Polnud hirmsat midagi. Oli lausa meeldiv. Sai vaikselt nikerdada ja ehk oma mõtteid rohkem mõelda.

Hea oli mõista, et ka selle pimeda aja saab kenasti üle elada. “Kui läbi sai, hakkasid juba uut kaamost ootama,” naerab Kelder.

Print Friendly, PDF & Email