Kaks aastat lillade mõmmikutega (1)

Mida varem me alustame lastele üksteisega suhtlemise ja arvestamise õpetamist, seda paremini saavad nad hakkama edaspidises elus. Seetõttu on kodu ja lasteaia vaheline koostöö väga oluline.

Kuressaare Pargi lasteaed on programmi “Kiusamisest vaba lasteaed” pilootlasteaed ja metoodikakeskus. Kui 2012. aasta oktoobris valisime oma lasteaias kaks pilootrühma, siis nüüdseks töötavad selle programmi alusel kõik meie lasteaia rühmad.

Kahe aasta jooksul on lasteaias koostatud erinevaid programmiga seostuvaid õppematerjale: lauamänge, emotsioone ja situatsioone kujutavaid pilte, mõistekaarte, samuti on valminud massaažiluuletused.

Oma õppeprogrammis käsitleme üldinimlikke väärtusi – sõprust, abivalmidust, headust, julgust, austust, hoolivust, sallivust jne – ja erinevaid situatsioone, kus lapsed õpivad ise lahendusi leidma.

Õpime mängides ja lauldes

Kui analüüsida aasta jooksul käsitletud teemasid, on näha, et nooremates rühmades on need rohkem laste igapäevaseid toimetusi ja mängu puudutavad. Kõik käib mängu ja laulmise kaudu.

Palju on korduvaid teemasid, et laste oskusi kinnistada. Vanemates rühmades on teemad keerulisemad ja sisutihedamad. Lapsed arutlevad mõistete üle ja otsivad ise situatsioonidele lahendusi.

Igal lapsel on väike, ent väga oluline kaaslane – väike lilla mängukaru, kellega jagada oma rõõme ja muresid.

Tore on näha, et lapsed on karud omaks võtnud ja nendega on loodud kiindumussuhe. See on eelduseks, et üheskoos erinevatel teemadel arutades kasutavad lapsed karu tihti oma mõtete edastajana.

Karukoosolekute ehk laste vestlusringide teemad ulatuvad seinast seina.

Räägitakse näiteks sellest, kuidas olla hea sõber, ent ka sellest, kuidas käituda, kui sõbrad riidu lähevad.

Samuti on karukoosolekutel juttu kiusamisest, mis puudutab meid kõiki, sellest, kui last ei võeta mängu või ei kutsuta sünnipäevale, ent ka kadedusest, igavusest, üksindusest, valetamisest, murest, armastusest ja armukadedusest, andestamisest.

Milles ma olen hea? Kuidas märkan abivajajat? Kui sõbrad lähevad tülli, kuidas tüli lõpetada? Kas ma vajan kõiki mänguasju, mis on teistel? Need on küsimused, millele üheskoos vastuseid otsitakse.

Kutsume vanemaid tegema omapoolseid ettepanekuid karukoosolekute teemade valikul. Hea on teada, mida lapsed kodus arutavad või kurdavad.

Milline on kiusamisest vaba lasteaia õppekava läbinud laps?

Ta oskab ja julgeb rääkida oma tunnetest, vahetab ja jagab mänguasju, lohutab haiget saanud sõpra, pöördub abisaamiseks sõbra poole, märkab kaaslaste sõbralikkust ja muret, oskab sõpra lohutada ja abistada ning abistab täiskasvanut.

Vanemad teavad ja toetavad

Tänavu märtsis korraldasime rahuloluküsitluse, et saada lapsevanematelt tagasisidet ja ettepanekuid.

Selgus, et projektist “Kiusamisest vaba lasteaed” olid teadlikud kõik vastanud. Vanemad leidsid, et lasteaias tehtud eeltöö peab jätkuma ka kodus ning et ka kodus võiks pereliikmete abiga viia läbi sarnase karukoosoleku ja anda lasteaiale tagasisidet probleemidest.

Vanemad avaldasid näiteks soovi, et vestlusringis arutataks ka suhtumist väiksemasse õesse või venda, räägitaks lastest, kel on prillid, kes on liikumispuudega, teise nahavärviga vms – oleme ju kõik inimesed ja erinevus ei ole põhjus kiusamiseks.

Samuti on lastel oluline teada, et kõik probleemid tuleb omavahel ära klaarida, midagi ei tohi n-ö õhku rippuma jääda.

Meie kui täiskasvanute kohustus

Kuidas need kaks aastat on möödunud meie lasteaia kui metoodikakeskuse jaoks? Õppepäevi on korraldatud 8 korral, ligi 200 huvilisele: Pargi lasteaia lapsevanematele, Saare maakonna lasteaedade juhtidele, lasteaiaõpetajatele, kooliõpetajatele, Tallinna ja Harjumaa lasteaedade juhtidele ning Saksamaa lasteaiaõpetajatele.

Koolitusi on toimunud neli, tulemas on veel kaks. Praeguseks on Saare maakonnas programmiga liitunud 18 lasteaeda, koolituse on läbinud 97 lasteaiatöötajat.

On vanemaid, kes kahtlevad, kas sellest programmist ikka on abi ja kas selle metoodikaga töötamine lastele ka midagi annab.

Nendele kahtlejatele vastuseks: juba praegu märkavad õpetajad laste edasiminekut oskuses hinnata oma tundeid, märgata teise lapse tundeid, märgata head ja halba; oskuses situatsioone analüüsida ja leida neile lahendusi ning end väljendada.

Hoiakute ja käitumismustrite kujunemine ei ole kiire protsess, see võtab aega. Kui meie lapsed teavad, kuidas üksteisega käituda, siis ei ole kaugel ka see aeg, kui nad seda oma suhetes praktiliselt kasutada oskavad.

Seega oleme kindlal arvamusel, et sotsiaalsete teemade käsitlemine on vajalik.

Meie kui täiskasvanute kohustus on õpetada lapsi märkama ja oma kaaslastest hoolima.

Riina Saar,
Kuressaare Pargi lasteaia direktor
Külli Poom,
Pargi lasteaia õppealajuhataja

Print Friendly, PDF & Email