Ühendvalla sümboolika koondub põhjatähe alla (12)

VÕIDUTÖÖD: Raul Vinni tegi oma kavandid valmis viimasel ööl enne tähtaja kukkumist. Foto: Tambet Allik

VÕIDUTÖÖD: Raul Vinni tegi oma kavandid valmis viimasel ööl enne tähtaja kukkumist. Foto: Tambet Allik

Lääne-Saare vallale sümboolika leidmiseks korraldatud konkursi komisjon kogunes eile Kaarma vallamajja, et välja selgitada võidutöö. Võitjana väljus konkursilt Saarte Hääle toimetaja Raul Vinni töö “Põhjatäht 1”.

Varemgi kujunduskonkurssidel pärjatud Raul Vinni oli komisjoni hinnangul tabanud täpselt kolme ühineva valla vapi temaatikat värvide osas. Samas kujutab vapp unikaalset põhjatähte.

Autori põhjendus, mille kohaselt sümboliseerib põhjatäht kui läbi aegade teenäitaja meremeestele ja teelistele edumeelsust ja edasipürgimise tahet ning sihti, mille poole püüelda, oli komisjoni liikmete meelest asjakohane ja uuele vallale sobiv.

Raul Vinni tõdes, et talle on valdade ühinemise teema alati sümpaatne olnud. Seda enam, et ta ise on ju samuti tulevase Lääne-Saare valla kodanik. “Sestap otsisin midagi sellist, mis ei oleks ühegi valla poole kaldu,” selgitas ta.

Nuputades ja ühendvallale mõeldes tuligi tal järsku teab kust just selline idee. “Ma ei tea, kust ta tuli. Ma arvan, et jooksuringi ajal,” tähendas ta. Kui idee käes, oli edasine lihtne. Ta märkis, et eks selle vapinduse juures ole selgitused ka olulised. “Muidugi tuli end kõigepealt ka heraldikaga kurssi viia. Ma pole enne selliseid asju teinud, seal on oma kindlad reeglid,” tähendas ta. Raul Vinni loodab oma sõnul, et sümboolika meeldib ka teistele tulevase ühendvalla kodanikele.

Preemiaks saab võidutöö autor 500 eurot.

Kõigi laekunud tööde osas ekspertarvamuse andnud riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed leidis, et võidutöö kujunduse kontseptsioon on universaalne ja mitmekülgne.

Komisjon märkis ära veel Heino Prunsveldi jõulise töö “Wappenbuch I”, ja Triin Paalo, kes esitas viis võistlustööd: “Muraka”, “Pihlakas”, “Snagar”, “Tooma” ja “Nipa”. Paalo kolmel tööl oli vapiloomana kujutatud rebast. Nii Prunsvelt kui ka Paalo saavad 250 euro suuruse preemia.

Märkimist vääris veel Jaan Sepa töö “Kolm kadakamarja”, mis oma ainulaadsusega pälvis kõigi komisjonis olnute poolehoiu. Eripreemiaga soovis Kaarma vallavanem Andres Tinno väljendada aga tänu konkursil osalenud 14-aastasele Karl-Alder Kuivjõele huvi eest oma koduvalla käekäigu vastu. Eripreemiaks määrati talle 200 euro väärtuses kinkekaarte. Karl-Alderi osalemist tunnustas ka Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson. Seda just seepärast, et tegemist on oma valla koolipoisiga.

Komisjoni kuulunud Kaarma volikogu esimehe Urmas Lehtsalu sõnul leiti võitja rahumeelselt. “Mingit piikide murdmist ei olnud,” kinnitas ta. Talle endale meeldis näiteks väga ka kolme kadakamarja kontseptsioon. “Põhjatäht väljendab aga rohkem tulevikunägemust. Ühisel taustal on täht nagu maa peal, mitte taevas,” muheles Lehtsalu, nentides, et tähesümboolika on igatahes tulevikku vaatav.

Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa, kes samuti komisjoni kuulus, tõdes, et võitjaks osutus üks kahest tema lemmikust. Teine töö, mis talle samuti väga meeldis, oli punase ja valge koosluses “Wappenbuch 1”, mis oli igati ergas ja rõõmsameelne. Eriti meeldisid talle tolle vapi puhul kujunduses kasutatud kalasabatapid.

Konkursile laekus kokku 23 tööd, millest kaks ei kvalifitseerunud. Võidutöö valis komisjon, kuhu kuulusid Anne Olop, Jaan Leivategija, Jaanika Tiitson, Liis Lepik, Endel Püüa ja Urmas Lehtsalu.

Print Friendly, PDF & Email