Venemaa pöördub Hiina poole

PROOSIT! Venemaa loodab Hiina toetusele uue maailmakorra loomisel. Pildil tähistavad Hiina president Xi Jinping ja Venemaa riigipea Vladimir Putin uue gaasitarne kokkulepet tänavu mais, mille kogumaht on 400 miljardit dollarit. Foto: Aljazeera.com

PROOSIT! Venemaa loodab Hiina toetusele uue maailmakorra loomisel. Pildil tähistavad Hiina president Xi Jinping ja Venemaa riigipea Vladimir Putin uue gaasitarne kokkulepet tänavu mais, mille kogumaht on 400 miljardit dollarit. Foto: Aljazeera.com

Viimase poole aasta jooksul võib täheldada Venemaa ja Hiina Rahvavabariigi suhete kiiret paranemist. Vaatlejate arvates on see Moskva reaktsioon Ida-Ukraina kriisile ja lääneriikide sanktsioonide poliitikale.

10 aastat tagasi, 2004. aasta 4. oktoobril sõitis Venemaa president Vladimir Putin Pekingisse, et allkirjastada kokkulepe, millega lahendati piirivaidlus kahe suurriigi vahel. Selle kokkuleppe ettevalmistus oli kestnud pea neli aastakümmet.

Toimusid pingelised läbirääkimised, kõik lõppes aga Kremli märkimisväärsete järeleandmistega. Nii näiteks loobus Venemaa Amuuri jõe Tarabarovi saarest ja osaliselt ka selle läheduses asuvast Suur- Ussuriiski saarest.

Toona näitas Moskva võimukandjate leebus selgesti, kes tegelikult seda kokkulepet väga vajab. Siinjuures võib veel märkida, et Putini visiit Hiinasse leidis aset üsna pea pärast Beslani veresauna, milles hukkus 334 inimest, sh 186 last.

Hilisemad sündmused näitasid, et reformid, mis algasid pärast Beslani sündmusi, mõjusid Vene-Hiina suhetele mitte vähem kui kahe riigi piirivaidluse lõpp.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email