Saaremaa võib saada katsepõllud

Eesti teraviljasektori äsja valminud arengukava aastani 2020 osutab muu hulgas vajadusele leida võimalus põllukatsete tegemiseks ka Saaremaal.

“Siis on teadlane näppupidi Saaremaa mullas ning tekib selgem arusaam ja rohkem vastastikuseid küsimusi,” ütles Eesti taimekasvatuse instituudi direktor Mati Koppel. “Probleemid saavad selgemaks,” lisas ta.

Eelkõige kuluksid põllukatsed Saaremaale ära, pidades silmas maheviljelust, mis on siinmail laialt kasutusel, samal ajal kui suuremad katsed toimuvad hoopiski Jõgeval ja Tartumaal.

“Saaremaal on suhteliselt palju mahetootjaid ja et saada selliseid andmeid, mis iseloomustavad Saaremaa olusid, siis tuleks seal kohalikes oludes ka katseid läbi viia,” märkis Koppel, kelle sõnul on põllukatsed kasulikud ka tavatootjatele.

Katseaalade laienemine erineva mullastiku ja kliimaga piirkondadesse aitab luua tõhusamaid agrotehnoloogiaid ning väetus- ja taimekaitserežiime ning parandada taimekahjustajate monitooringut. “Saaremaal on väiksem sademete hulk ja viletsam mullaviljakus ning kasvuperioodi algus ja lõpp on Saaremaal hoopis teisel ajal,” loetles Koppel Saaremaa eripärasid, millest piisab, et siin eraldi katseid läbi viia.

Mati Koppel meenutas, et Saaremaal tegutses möödunud sajandil Karja sordikatsepunkt, kus katsetati uute sortide sobivust Saaremaale, ning Jõgeva sordiaretuse instituut tegi kümmekond ja enam aastat tagasi Saaremaal katseid erinevate teraviljasortide ja teraviljaliikidega. Paraku kujunesid Saaremaal käigud teadlastele kulukateks ning katsed lõpetati.

Koppel rääkis, et kuna klassikaline katsejaam kohapealsete spetsialistide, tehnika ja katsepõldudega kujuneks Saaremaal liiga kulukaks, siis tuleb läbi ajada säästlikumalt. “Oleme mandril viimastel aastatel teinud nii, et laadime oma külvikud ja kombainid auto peale ja sõidame kohale,” rääkis instituudi direktor. “Teeme katseviljad maha või siis koristame saagi, suve jooksul käime põldu vaatamas ja hindamas.”

Koppeli sõnul võimaldab põllukatsete mobiilne variant kasutada paremat tehnikat ja annab ka teadlastele põhjust rohkem kohal käia, võrreldes sellega, kui Saaremaal töötaks statsionaarne katsepunkt ühe või kahe agronoomiga. “Siis tekib põllumeeste ja teadlaste vahel diskussioone ning leitakse probleeme ja muresid, mida lahendada,” märkis ta. “Kui lasta kogu asi kohapeal agronoomil ära teha, siis jääkski kõik agronoomi tasemele.”

Valjala viljakasvataja Kaido Kirst ütles, et põllukatsete toomine Saaremaale oleks igati tervitatav, sest ka väikeses Eestis on mullaviljakus, sademete hulk ja kliima paiguti erinev.

Praegu käib Kirst vähemalt paar korda aastas uudistamas mandri katsepõldusid, kus tehakse katseid erinevate taliviljasortidega ja selgitatakse sortide omadusi. “Näiteks lõunapoolsemad sordid on küll hea saagikusega, aga talvituvad teinekord halvasti, ning siis näedki, mida tasub maha panna ja mida mitte,” rääkis Kirst. “Teinekord on 30 m2 suurusel katselapil mõni sort talvega üldse välja läinud või on järele jäänud ainult kümmekond pead,” lisas ta.

Praegu, kui Saaremaal regulaarseid põllukatseid ei korraldata, on Kaido Kirst ise mõnda asja katsetanud, kuid teadlaste tasemele pole tootjal võimalik tõusta. Eelmisel aastal pani Kirst maha viljelusvõistluse võidu eest sponsorilt auhinnaks saadud kolme erinevat sorti suvirapsi seemned, külvates need võrdluspildi saamiseks ühe põllu peale. “Paraku läks koristamisega kiireks ja täpne saagikus jäigi määramata,” ütles Kirst. “Saagi osas vähemalt silma järgi hinnates suurt erinevust ei olnud, küll aga hakkas silma, et sortide kasvuaja pikkus oli erinev.”

Print Friendly, PDF & Email