Euroopa suurima pärandkoosluste projekti käivitab Pihtla maahooldaja (12)

PLATS PUHTAKS: Rauno Rahneli selja taga avanev kadastikest puhastatud maastik on viimaste aastate taastamistöö tulemus. Foto: Tambet Allik

PLATS PUHTAKS: Rauno Rahneli selja taga avanev kadastikest puhastatud maastik on viimaste aastate taastamistöö tulemus. Foto: Tambet Allik

Pihtla vallas tegutsev MTÜ Kaagi Rannaniit on üks neist vähestest, kes hakkab juba sel aastal Euroopa suurima pärandkoosluste taastamise projekti “Elu alvaritele” partnerina kadakasi karjamaid puhastama.

Kaagi Rannaniidu eestvedaja Rauno Rahnel ütles, et juba lähiajal võtab ta Pihtla vallas Ennu külas ette esimesed hektarid võsastunud rannaniitu, et selle kunagist väljanägemist taastada. Sel talvel on tal plaanis raiuda puhtaks kokku 30–40 ha maid nii Ennu kui ka Väike-Rootsi külas. Need on karjamaad, mis on juba rendile võetud, ja juba pikemat aega on tal olnud kavas need korda teha.

Metsanduses tegutseva Rauno Rahneli sõnul on maahooldus tema jaoks hobi, millega ta hakkas tegelema mõni aeg tagasi pärast seda, kui oli rentinud maid sõbralt, kel endal nappis parasjagu maade kasutamiseks ideid. Praeguseks on Rauno Rahnel Vätta poolsaarel taastanud 25 ha vanu rannakarjamaid, mida ta hooldab šoti mägiveistega.

Taastamise kulud vähenevad

Rauno Rahnel rääkis, et liitumine septembris käivitunud projektiga “Elu alvaritele” vähendab tal maade taastamise kulusid, kuna projektiraha eest saab teha kogu taastamistöö, millele maahooldaja on seni tegelikult peale maksnud. “Näiteks, kui hektari taastamine maksab 600 eurot, siis ei pea seda ise kinni maksma, vaid projekt maksab selle kinni,” lausus Rahnel.

Ta leiab, et mereäärsetel aladel mahavõetud madal kadastik on kõige ökonoomsem ära põletada, sest väljavedu läheb väga kulukaks. “Viimase objekti taastamisel maksin ikka kõvasti peale,” nentis Rahnel.

Pärandkoosluste majandaja hinnangul vajaks Saaremaal lahtiraiumist palju rohkem kinnikasvanud kultuurmaastikke, kui neid seni on taastatud. “Saaremaa on praegu täielik rapik ja terve maakond peaks mõtlema selle peale, et rohkem maastikke avada,” märkis Rahnel. Olgu selleks Kuressaares Tuulte Roosi juures asuvad roostikud, Karujärv või Linnulaht, kõikjal võiks pilt olla avatum ja kaunim. “Linnulahe juures võiks Nasva ja Kuressaare vahelt võtta 200–300-meetrised lõigud täitsa puhtaks.”

“Elu alvaritele” projektijuht Annely Esko ütles, et lisaks Rauno Rahnelile alustab sel aastal taastamistööd samas Pihtla vallas MTÜ Suure Katla Selts, kes hakkas projektialal vaikselt toimetama juba möödunud aastal ja on nüüdseks mõned hektarid kadakat ka maha võtnud.

Projekti raames on planeeritud taastada viie aasta jooksul 2500 hektarit alvareid Saaremaal, Muhus ja Hiiumaal ning luua vajalikud tingimused alade taastamise järgseks hoolduseks, karjatades seal loomi. Praeguseks on projektis osalemiseks nõusoleku andnud ligi 300 maaüksuse omanikud, kelle maadel hakkab toimetama poolsada maahooldajat.

Käimasolevaist projektidest suurim

Annely Esko sõnul on “Elu alvaritele” Euroopas käimasolevatest pärandkoosluste taastamise projektidest suurim, kuigi varem on vähemalt samas mahus tegutsetud Rootsi alvarite taastamisel.

Projekt kestab 2014. aasta septembrist 2019. aasta septembrini. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 3,7 mln eurot, millest suuremat osa rahastab LIFE + programm.

Print Friendly, PDF & Email