Nasva klubis tänati laulu- ja tantsurahvast (FOTOD)

TUNNUSTATUD: Leena Peegel ja Anneli Tamm. Foto: Tambet Allik

Nasva klubis toimus eile tänuüritus, kus tunnustust jagati tublidele saarlastele ja muhulastele, kes aitasid maakonna kollektiividel suurele laulu- ja tantsupeole jõuda ja neid kohapeal toetasid.

Pärastlõunal kogunes Nasva klubi saali üle poolesaja inimese. Tänuüritusele olid kutsutud laulu-, tantsu- ja pillikollektiivide juhid, kultuuri- ja omavalitsusjuhid, laulu- ja tantsupeo maakonna toimkond. Pealinnast olid saarlastele külla tulnud Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee ja laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva.

Pärast Nasva meeste puhkpillihelisid süüdati sümboolselt taas laulupeo tuli ehk sedakorda küünal. Maakonna laulu- ja tantsupeo kuraator Valve Heiberg põhjendas seda sellega, et tänavu laulupeo tuli läbi Saare maakonna reaalselt ei rännanud. Seejärel lauldi ühiselt Hirvo Surva dirigeerimisel “Koitu”.

Heibergi sõnul osales sellesuvisel laulu- ja tantsupeol kokku 1375 saarlast ja muhulast. “See on suurim osalenute arv läbi aegade ja moodustab neli protsenti maakonna elanikkonnast. Tõenäoliselt oli see suurim rahvahulk, mis rahuajal korraga üle mere on viidud,” pakkus ta.

Kõigile laulu- ja tantsupeo ettevalmistusse ja kordaminekusse oma panuse andnud inimestele kingiti mälestuseks kunstnik Külliki Järvila teemakohane graafiline tänukaart.

Kõiki lauljaid ja tantsijaid tänas ka Saare maavanem ja maakonna laulupeokomisjoni esimees Kaido Kaasik. Lilled andis ta aga üle Valve Heibergile ja maakonna rahvakultuuri spetsialistile Krista Lembrile, põhjendades seda sellega, et nemad tänavad muudkui teisi ja jäävad ise lilledest ilma. Oma kõnes kinnitas maavanem, et tore pidu sai suvel peetud ja Saaremaa sellel uhkelt esindatud.

Pealinnast saabunud Aet Maatee rõhutas, et pidu koosnebki lugudest ja siin räägitakse Saaremaa lugu. Mälestuseks andis ta üle repro peo tarbeks ühiselt kootud vaibast, mida ääristab Artur Alliksaare tekst.

Hirvo Surva ütles aga, et esimene mentorproov oli tal just Saaremaal. “Teine seik seondub aga 1. aprilliga, kui mu ema helistas ja kurjustas, et miks ma saarlasi peole ei luba,” meenutas Surva. Kuidagi õnnestunud tal emale siiski ära seletada, et ei ole saarlaste õ-tähe mittehääldamine mingi takistus, ja viidata, et artikkel ilmus ju naljapäeva lehes.

Teist korda naistantsurühmaga Kaarma Kargus suurel peol osalenud Kai Kiik tunnistas, et iga uus tantsupidu tundub kuidagi uhkem ja parem. Kaarma Karguse 12 liiget saavad koolimajas kokku kord nädalas.

Järgmine pidu noortele lauljatele ja tantsijatele toimub 2017. aastal ning üldlaulu- ja tantsupidu tuleb taas viie aasta pärast.