Laimjala vallas kavandatakse tuntud luuletajale Debora Vaarandile mälestussamba püstitamist, see loodetakse avada luuletaja 100. sünniaastapäeval 1. oktoobril 2016. Samal päeval korraldatakse ka kirjanduskonverents, mille eestvedaja on Laimjala vallast pärit kirjandusteadlane Jaan Õispuu.
“Laimjalal oma nägu otseselt ei ole, aga Debora Vaarandi, kelle luuletajaks kujunemise aeg oli just Laimjala vallas, on üle piiride tuntud luuletaja, lisaks sellele ka tõlkija,” põhjendas Vaarandile mälestussamba püstitamist Eeriko talu elanik Kaja Sepp, kelle kodu asub Debora Vaarandi endise kodu õuel.
Ka kunagisel Laimjala valla raamatukogu juhatajal Milvi Rapil on seoses Debora Vaarandiga palju mälestusi kirja pandud. Laimjala rahvamaja juhataja Mikk Rand teeb aga konverentsiks esitluse Debora Vaarandi kohta arhiivis leiduvast filmi- ja fotomaterjalist.
Enne seda, 26. juunil 2015 on Laimjala mõisaparki kavandatud suur kontsert, millega Vaarandi mälestussamba jaoks annetusi kogutakse. Esitatakse omakandi inimeste loomingut, nii luulet kui ka lugusid: laule Henno Käo ja Debora Vaarandi sõnadele, nende luuletusi ja lugusid ning lisaks noppeid keelemees Johannes Aaviku loomingust. Esinevad ansambel Kruuv ja Ivo Linna koos Antti Kammistega. Kirjanduslikud etteasted on MTÜ-lt Noor Teater, seda osa korraldab Anna-Liisa Õispuu.
2016. aasta suvel saab koostöös Kuressaare linnateatriga loodetavasti teoks ka suvelavastus.
Laimjala valla Kingli külas on kasvanud ka teine tuntud luuletaja, laulu- ja kirjamees Henno Käo, kes on ka Kahtla kooli hümni sõnade autor. Henno Käo 75. sünniaastapäeval, 10. jaanuaril 2017 plaanitakse ka talle mälestuskivi püstitada.
Laimjala vallast Randvere külast on pärit ka kuulus keelemees ja uudissõnade autor Johannes Aavik, kellele on Jaan Õispuu ja teiste hakkajate inimeste toel mälestuskivi Aavikunurga puhketalusse juba pandud.
“Loodame, et kõik plaanitud üritused ka õnnestuvad,” ütles Kaja Sepp, kes on võtnud oma südameasjaks nii Debora Vaarandi mälestussamba kui ka toetuskontserdi korraldamise. Selleks aga, et kõik kulgeks plaanipäraselt, on kõik need, kes tahavad eelnimetatud üritusi toetada, kaasa rääkida ja mõelda, oodatud 26. oktoobril kell 12 Laimjala vallamajja.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Hästi tehtud! Vaarandi vääriks ausammast juba ainuüksi laulu “Saaremaa valss” sõnade eest. Üle Eesti on tuntud tema pahvatatd fraas president Merile- “Lennart, sa muutud iga aastaga üha rohkem Viiralti kaameli nägu”.