Foto: Tambet Allik
Kuressaare linnapea Hannes Hanso märkis linna koalitsiooni üldkogul, et ei ole õieti kellegagi Kaarma ja Kuressaare haridusruumi tuleviku üle arutada, kuna naabervald seda praeguses valdade ühinemise kontekstis vajalikuks ei pea.
Kuressaare linnapea väited on üsna põhjapanevad ning kindlasti ei soojenda kahe naaberomavalitsuse viimasel ajal niigi teravaks kippuvaid suhteid. Haridusosakonna juhataja Tiia Leppiku sõnul ei saa väita, et Kaarma vald linnavalitsusega ei suhtleks, kuid mis uue valla sündimisel ühtsest haridusruumist saab, on tõesti lahtine.
Kaarma ja Kuressaare on haridusteemalisi kirju vahetanud juba kooliaasta algusest peale.
2. septembril saatis Kaarma vallavanem Andres Tinno linnavalitsusse kirja, milles esitas ettepanekud Kuressaare linna ja Kaarma valla ühtses haridusruumis tegutsemise kokkuleppe täiendamiseks. Need puudutavad Kaarma valla investeeringute suurust, haridusasutuste teeninduspiirkondade määramist ja riigigümnaasiumi temaatikat.
4. septembril vastas abilinnapea Madis Kallas kirja teel, et haridusruumi leppe arutamiseks tuleks kokku kutsuda komisjon, milles oleks kolm linna ja kolm valla esindajat. Kirjas palutakse valla esindajad nimetada 6. oktoobriks.
Kuressaare linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Tiia Leppik ütles, et Kaarma vald vastas 6. oktoobril, et ei pea kokkusaamise korraldamist enne kolme ühinenud valla valimiste toimumist otstarbekaks. Seetõttu ei nimetatud vastuses ka läbirääkimiste omapoolseid osalejaid.
“Probleem on rahastamisküsimustest ja praktikast laiem ning puudutab sisulisemat koostööd,” rääkis Leppik ja lisas, et muutunud oludes tuleks leping tervikuna üle vaadata. “Kaarma vald on seisukohal, et ühise haridusruumi leping tagab Kaarma vallale kõik õigused kooli- ja lasteaiakohtade valikul ning vabastab valla omapoolsetest kohustustest panustada haridusasutuste arengusse ja kõigest administreerimisega seonduvast.”
Leppiku sõnul oleks vale väita, et vald ei ole linna kutsele kokku saada reageerinud, kuid märkis, et senine initsiatiiv on olnud linna poolt. Haridusosakonna juhataja lisas, et vallast on antud teada, et enne 2015. aasta jaanuari ei ole mõttekas haridusruumi lepet üle vaadata.
Puhkusel viibiv Andres Tinno ütles Saarte Häälele lühidalt, et selliseid tõele mittevastavaid väiteid ebapiisava huvi kohta on raske kommenteerida. “Olen linnale vastanud, et sel aastal pole enam mõtet läbirääkimisi pidada, sest vähem kui kolme kuu pärast on neil suurem partner, kellega rääkida,” lausus Tinno. Samuti ütles ta, et vald on näidanud üles huvi luua Kuressaarde riigigümnaasium, pidades seda kasulikuks.
Tiia Leppik ütles aga, et kõik probleemid, mis on seotud lasteaia- ja koolikohtadega, on linna kanda. Linna munitsipaallasteaedades käib 10. oktoobri seisuga 210 Kaarma last ja üldhariduskoolides õpib 425 Kaarma last. Kokku on Kuressaare munitsipaallasteaedades umbes 900 lasteaiakohta ja üldhariduskoolides umbes 2000 õpilast. Seega jääb Kaarma laste osakaal umbes neljandiku ligi.
Linnavalitsus soovib aga erinevatest argumentidest hoolimata alustada haridusruumi leppe uuendamise läbirääkimisi. Leppik selgitas, et ühinenud vald on oma territooriumilt märgatavalt suurem. Seetõttu ei soovi linnavalitsus, et linnas elavate inimeste valikuvõimalused siinsete haridusasutuste osas kuidagi väheneksid. Selline olukord võib aga tekkida, kui ühtne haridusruum peaks laienema uuele suurele vallale praegustel tingimustel.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Ükski ametnik ei peaks muretsema oma töökoha pärast niimoodi, et hakkaks takistama lasteaialaste ja koolilaste vanemate valikuid. Need Lümanda ja Kärla valdade lapsed, kes juba õpivad Kuressaares, õpivad edasi ju Kaarma valla nime all. Sisuliselt ei muutu midagi. Küll aga tuleb linnal otsustada ära riigigümnaasiumi asukoht. Vot see tekitab pingeid, sest kaalul on õpetajate töökohad. Saarlaste lastele parima hariduse andmine on sekundaarne, eelkõige lüüakse letti ikka asjapulkade nn. meeskondade valitsemise -ja võimumured.
Riigigümnaasiumi värk puudutab kõiki Saaremaa omavalitsusi.
Ajakirjandusest teame, et linna haridusosakonna juhataja lubas seda teemat arutada Leisi ja Orissaarega.
Tegelikult on linnal see asi ammu otsustatud ja Orissaare vallale lubatud, et riigigümnaasium tuleb… ja tuleb Orissaarde. Ajakirjandus pole jõudnud seda asja veel lihtsalt kajastada.
EDU.ee…
Kui jutt juba kuulujuttudele läks, siis mulle ütles üks asjaga seotud inime, et kui linn riigigümnaasiumi osas kokkuleppele ei saa, teeb riik selle Kaarma valda, otse linna külje alla. Kool tuleb väga kaasaegne ja ilus ning tõmbab õpetajad-õpilased linnagümnaasiumidest ära.
Täitsa õige. Nimi oleks Lääne-Saare Riigigümnaasium. Vaat see oleks uhke ja võiks kerkida Auriga vastas olevale grundile. Õpsid saaksid sealtsamast benssu ka tankida.