Rahandusministeeriumi juures asuv riigihangete vaidlustuskomisjon ei rahuldanud OÜ Väinamere Liinid kaebust ettevõtte mittekvalifitseerimise kohta avalikul riigihankel vedaja leidmiseks parvlaevaliinidele mandri ja suuremate saarte vahel, vahendab Postimees Online.
Väinamere Liinid vaidlustas kaks punkti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hankekomisjoni otsusest: esiteks selle, et pakkumusega kaasas olnud Swedbanki kinnituskirja ei loetud piisavaks, et hankija käsutuses on hankelepingu täitmise tagamiseks viie miljoni euro suurune garantii, ja teiseks selle, et esitatud tõendeid nelja laeva olemasolu kohta 1. oktoobriks 2016 ei loetud piisavaks.
Vaidlustuskomisjon leidis, et Swedbanki kinnituskiri ei tõenda, et «vaidlustaja käsutuses on hankelepingu täitmise tagamiseks rahalisi vahendeid vähemalt 5 000 000 eurot» ning hankekomisjoni otsus oli põhimõtteliselt õige, sest kinnituskiri ei maini sellise summa olemasolu hankijal ega tõenda hankija võimalust seda summat saada. Vaidlustuskomisjoni otsusel kirjeldab Väinamere Liinide esitatud panga kiri vaid protseduure, mille läbimise järel Swedbank on nõus garantii ettevõttele väljastama.
Samuti leidis vaidlustuskomisjon, et Väinamere Liinid ei ole hankele esitanud ühtki dokumenti, millest nähtuks tingimusteta, et 1. oktoobril 2016 oleks ettevõtte käsutuses neli parvlaeva. Väinamere Liinid on sidunud neljanda laeva omamise või kasutamise õiguse lisatingimusega, sellega, et hankeleping tuleks sõlmida hiljemalt 1. oktoobril 2014, mis on vaidlustuskomisjoni sõnul vastuolus riigihankeseadusega.
«Seades neljanda reisiparvlaeva tähtaegse omamise või kasutusõiguse olemasolu sõltuvusse hankelepingu sõlmimisest hiljemalt 1. oktoobril 2014. kinnitab vaidlustaja kaudselt, et juhul, ku avaliku teenindamise lepingut määratud ajaks ei sõlmita, siis 1. oktoobril 2016 vaidlustaja omandis või kasutuses neljandat parvlaeva ei ole,» seisab komisjoni otsuses. «Juhul, kui sisustada vaidlustaja tingimust teisiti, tuleks asuda seisukohale, et tegemist on vaidlustaja poolse teadliku surveavaldusega hankijale.»
Neil põhjustel asus ka vaidlustuskomisjon seisukohale, et Väinamere Liinid ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, seega on ettevõtte mittekvalifitseerimine õiguspärane.
Vaidlustuskomisjon jättis Väinamere Liinide kaebuse rahuldamata – väga õige otsus!
Mina olen sõnatu ja ei kommenteeri täna seda artiklit.
Sellist õnne on küll harva, kui sina Volli oma pudrumulgu kinni hoiad.
Siiani on asi läinud täpselt nii, nagu ma kirjeldasin kuu aega tagasi.
Ehk siis vana kommentaar:
”25. september 2014. a., 6:24:36 | Volli͈
Riigihanke selles staadiumis ei diskvalifitseeritud mitte Leedo pakkumus vaid pakkuja Leedo.
Leedo pakkumus ongi edasises tegevuses kõige alus.
MKM sai nüüd näha, mis kaardid Leedol käes on ja edasiseks mänguks uut kaardipakki ei segata – ”väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus toimub kuni kahe kuu jooksul hanketingimusi olemuslikult muutmata.”
Valitsus otsustas juba 3 aastat tagasi, et riik peab endale soetama parvlaevad. Juhan Parts aga 3 aastat ainult vingus ja susserdas salaja sobivate laevade tegeliku omaniku Olav Miiliga, sest midagi muud teha ta ei osanud. Riigile kuuluv AS Tallina Sadam ei saanud endale ainult ühe kaabakerakondlase loosungitest lähtudes Väinamere parvlaevaliinide teenindamiseks laevu soetada, sest selline asi on ka Tallinna Sadamale täiesti tundmatus kohas vette hüppamine. Ei suutnud ju MKM, Juhan Partsi juhtimisel, kolme aasta jooksul isegi üheselt formuleerida, mis asja ta tegelikult tahab ja mis tingimustel. Tallinna Sadam on täpselt samasugune äriettevõte nagu Saaremaa Laevakompanii, omanikud on küll teised aga ärireeglid täpselt samad. (Eestis ei ole riigiettevõtteid, meil on riigile kuuluvad äriettevõtted. SLK ja Tallnna Sadam lähtuvad täpselt samadest seadustest. Väike erievus on asja juures — Leedo pani ühte oma firmasse lihtsal 3 miljonit € juurde, Riik seda teha ei saa — see oleks ebaseaduslik riigiabi. Näiteks Leedus on olukord teistsugune — Leedus on suured sadamad riigiettevõtete käes, mitte riigile kuuluvate äriettevõtete käes ja reeglid on täiesti erinevad.)
Ainus, kellel oli vastav know-how, oligi ainult Leedo firma, mis on suutnud Väinamere parvlaevaliikluse sellisele tasemele viia nagu see hetkel on. Nüüd sai Urve Palo selle tarkuse täiesti tasuta Leedolt, selle pakkumuse näol, kätte.
Ja “kirsina tordil”, mis on selles pakkumuse nõrgad kohad, jõudis Paloni juba nädalapäevad varem. EPLi leheneegrid nimetasid seda küll “musklite näitamiseks”, kuid tegelikult ei hakanud praamikuningas mitte muskleid näitama vaid kirjeldas ise, kus saavad olema pakkumustes nõrgad kohad. MKMil on nüüd olemas nii vajalik teave, kui ka teabe kasutusõpetus.
Leedo kaardid on nüüd Palo käes. Nii lihtne see asi lühidalt ongi.”
Väinamere Liinid vaidlustas kaks punkti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hankekomisjoni otsusest ja Rahandusministeeriumi juures asuv riigihangete vaidlustuskomisjon ei rahuldanud OÜ Väinamere Liinid kaebust. Just OÜ Väinamere Liinid, mitte AS, nagu oma lugejaid lollitab Meie Maa — ”Vjatšeslav Leedole (pildil) kuuluva Väinamere Liinide AS”, väike vahe on ikka sees küll. Vahe on umbes sama suur, kui see, et riigihangete vaidlustuskomisjon ja riigihangete järelevalvekomisjon on täiesti erinevad asjad. Üks teostab riiklikku- ja haldusjärelevalvet riigihangete korraldamise üle ja teine on kohtuväline vaidluste lahendamise organ. Kumb on kumb, sellest saab lugeja vast ise aru ja kui hetkel ei saa, siis varsti saab.
Edu majandus- ja kommunikatsioonimistrile AS Tallina Sadama aksionäride nõukogus olematute parvlaevade riigile müümise hinna üle isendaga vaidlemisele. Olav Miil juba pakub MKMi Urve Palole oma laevu odavamalt, kui Tallinna Sadama aksionäride koosolek = Urve Palo majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palole pakub. :)