Riigilõivu kaheksakordne tõus ajab seemnetootjal harja punaseks

Riigi plaan muuta 2015. aastast põllumajandusvaldkonna riigilõivud kulupõhisemaks, tõstab seemnete sertifitseerimise riigilõivu kuni kaheksa korda.

“See on järjekordne tootjatest täielik ülesõitmine,” ütles Valjala valla viljakasvataja ja seemnetootja Andres Kurgpõld, kes on üks neist põllumeestest, keda riigilõivude tõus kõige valusamalt puudutab. Kui praegu maksab Kurgpõld ühe partii kõrreliste heintaimede sertifitseerimise eest riigilõivu 12,78 eurot, siis väljapakutud uute määrade kohaselt hakkab ta maksma partii eest 100 eurot. Aastas laseb Kurgpõld sertifitseerida kümmekond seemnepartiid.

Kurgpõllu sõnul on kõrgetel riigilõivudel pärssiv mõju eelkõige väikestele seemnepartiidele.

“Kui teinekord on vaja teha näiteks sajakilone kõrgema paljunduse seemnepartii, siis riigilõiv selle pealt läheb juba nii suureks, et paljundus ei tasu end ära,” selgitas Kurgpõld, kelle hinnangul on sotsiaaldemokraatide võimuletulek põllumeestele rohkem halba kui head teinud.

Kui Läti ja Leedu leiavad vahendeid, et toetada Venemaa piirangutest räsitud põllumajandust, siis Eestis midagi sellist ei ole, osutas talunik. “Kui kooseluseaduse vastuvõtmise järel leidsid riigijuhid aega minna kuskile baari seaduse vastuvõtmist tähistama, siis põllumeestest on neil täiesti savi,” on Kurgpõld nördinud. “Lõppude lõpuks olen ma FIE-na endale ise töökoha loonud, minu töökoha loomine ei ole riigile mitte sentigi maksma läinud ja nüüd muudkui maksa.”

Laadjalas tegutsev seemnetootja Arli Saun ütles, et kuna nende talul on suured seemnepartiid, siis riigilõivu tõus neid väga valusalt ei puuduta. “Seal on suur vahe, kas maksad 100 eurot riigilõivu saja kilo eest või kümne tonni eest,” selgitas ta.

“Kellel on väiksemad partiid ja kes väikesed tootjad, nemad on suure löögi all.”

Orissaare valla heinaseemnekasvataja Ivo Salm ütles, et kui riigil enam mujalt raha pole võtta, siis hakatakse pigistama laste, pensionäride ja põllumeeste arvelt. “Kuskilt nad peavad raha saama, muidu see riik ei toimi,” rääkis põllumees.

“Meie võim sinna ei aita ja lõpuks ei jää ikkagi muud üle, kui kõrv lonti lasta ja edasi teenida,” lisas ta.

Samas märkis Ivo Salm, et riigilõivude märkimisväärse tõusuga muutub kallimaks ka seeme.

Lisaks seemnete sertifitseerimisele tõuseb riigilõiv ka sordikaitse, sortide registreerimise ja mahepõllumajanduse valdkonnas, lisaks peavad maheloomakasvatajad hakkama tasuma riigilõivu maheloomade kontrolli eest.

Põllumajandusminister Ivari Padar on riigilõivude tõusu kohta öelnud, et muutuvad need riigilõivud, mille puhul on vahe riigi tehtava toimingu menetluskulude ja riigilõivu laekumisest saadava tulu vahel praegu kõige suurem.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) juhataja Roomet Sõrmus tegi aga sel nädalal riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku riigilõivuseaduse muudatust eelnõus esitatud kujul mitte vastu võtta ja teha analüüs riigilõivu määrade tõstmise vajalikkuse ja mõjude kohta.

Kõigest kahe nädalaga valminud riigilõivuseaduse muutmise eelnõu koostajate hinnangul on seadusmuudatuste kiire jõustumine põhjendatud sellega, et tegemist on lihtsa muudatusega, mille tulemusel tõusevad riigilõivumäärad minimaalselt.

Roomet Sõrmuse hinnangul ei saa aga lugeda väikeseks muudatust, kus mahepõllumajanduses tõusevad riigilõivud 1,3–2 korda, seemne sertifitseerimisel 3–8 korda ja sordikaitses kuni 2,6 korda. Sõrmus osutab, et eelnõu koostamise käigus pole huvigruppe muudatusest teavitatud ega kuulatud nende esindajate arvamusi. “Eelnõu väljatöötamisel pole hinnatud riigilõivude tõstmise mõjusid, mistõttu on raske hinnata, kas uued riigilõivud on põhjendatud ja põhinevad järelevalveks tehtavatel kulutustel,” viitab Roomet Sõrmus.

Lisaks leiab EPKK juhataja, et tulenevalt keerulisest olukorrast põllumajanduses, ei ole praegu õige aeg panna põllumeestele täiendavat koormust. Sõrmus tuletab meelde Eesti põllumeeste keskliidu augustis valitsusele saadetud ettepanekut, mille kohaselt peaksid ministeeriumid seadusandlikke akte ette valmistades arvestama sellega, et kriisi tõttu raskustesse sattunud põllumajandusettevõtetele ei tekitataks lähiajal täiendavaid kulutusi.

Print Friendly, PDF & Email