Kas 150 aastaga saab rohkem kui 100 vallast 1? (1)

Graafika: Liina Õun

Omavalitsuste haldussuutlikkus ja selle tugevdamiseks vajalik haldusreform on juba paarkümmend aastat kord teravamalt päevakorrale tõusev, siis jälle vaibuv teema, mille ümber küll palju piike murtud, kuid harva tegudeni jõutud. Pärast Kuressaare valla liitmist Kaarmaga 1999. aastal on tänavune kolme valla ühinemine Saaremaal alles teine taoline ettevõtmine kahe aastakümne jooksul.

Kaugemat minevikku meenutades võime aga veenduda, et sama teemaga on tegeldud varemgi, alates ajast, kui Venemaa keiser Aleksander II Baltimaade vallaseadusega 1866. aastal muutis senised mõisavallad riiklikeks haldusüksusteks, kus kehtis alles pool sajandit tagasi pärisorjusest vabastatud talupoegade omavalitsus. Siis oli valdu praeguse Eesti alal üle 1000, Saare maakonnas 113, nüüd on neid vastavalt 185 ja 15. Saare maakonna omavalitsuste liitmist-lahutamist kujutavalt graafikult näeme, et juba 60 aastat on suhteliselt muutmata püsinud Kärla ja Kihelkonna ning mõistagi Ruhnu piirid, tänavu Kärla ja Lümandaga liituv Kaarma on aga enimreformitud vald Saaremaal. Pea sama heitlik on olnud ka Torgu ja Salme valla areng.

113 vallast 13-ni jõudmine võttis aega 148 aastat. Kui asja tõsiselt võtta, pole võimatu, et järelejäänud kahe aastaga saab 13-st üks.

Tõnu Prei

Edasi loe tänasest Saarte Häälest.