Jahindusnõukogu soovib kaheksat hundilaskmisluba (2)

Reedel koos olnud Saaremaa jahindusnõukogu tegi keskkonnaametile ettepaneku anda algaval jahihooajal luba kaheksa hundi küttimiseks.

Saaremaa jahindusnõukogu esimees Kaja Lotman ütles, et Saarte jahimeeste selts tuli välja ettepanekuga väljastada kümme hundiküttimisluba, kuid nõukogu otsustas erinevate seisukohtade ärakuulamise järel piirduda kaheksa loaga.

Pärast huntide taasilmumist Saaremaale selle kümnendi alguses pole keskkonnaamet korraga kunagi kaheksat hundilaskmise luba väljastanud, pigem on lube antud paarikaupa.

Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ilmo Torn märkis, et Saaremaal on huntide arvukus tasapisi tõusmas, kindlalt on pesakonnad Lääne-Saaremaal ja Tagaverel, lisaks liiguvad ringi üksikud hundid. Torni sõnul ei pruugi kaheksa hundi tabamine minna lihtsalt, kuid suurema limiidi väljastamisel on kindlasti oma plussid. “Vähemalt ei teki seda olukorda, et enne, kui paar tükki kätte saad, pead uute lubade saamist kaks nädalat ootama, mis viib aga jahimeestel järje käest ja vähendab huvi küttimise vastu.”

Kaja Lotman märkis, et jahindusnõukogu ettepanek ei tähenda iseenesest veel, et keskkonnaamet kaheksa luba ka väljastab. Enne otsuse langetamist annab omapoolsed soovitused ka keskkonnaministeeriumi juures tegutsev suurkiskjate kaitse ja ohjeldamise korraldamise töörühm. Hundijaht algab 1. novembril.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil ütles, et alates 2011. aastast, kui hunt pärast 15 aastat Saaremaal taas sigima hakkas, on siin olnud kuni praeguse ajani üks hundipesakond. Ehkki osa jahimehi on pakkunud ka suuremat pesakondade arvu, pole see tegelikult kuni praeguseni nii olnud, kinnitas Männil.

Kui arvestada, et üks tugev hundikari vajab 700–800 km2 suurust territooriumi, võimaldavad looduslikud tingimused Saaremaal lahedalt toime tulla kolmel hundikarjal ehk paarikümnel hundil, rääkis teadlane. Teisalt sõltub hundi optimaalne arvukus Männili sõnul mitte niivõrd loodulikest oludest kui inimese taluvusvõimest, mis tundub Saaremaal vahepealsete hundivabade aastate tõttu olevat oluliselt langenud ja on praegu madalam kui mandril.

Hundiuurija tõdes, et hundi asurkonna säilimise seisukohalt pole saartel kui eraldatud keskkonnal huntide elupaigana kuigi suurt rolli ja hunt võiks siin tõepoolest justkui olemata olla. Aga sel juhul tekib Männili sõnul küsimus, miks ei võiks Saaremaa üldse metsloomavaba olla, sest piisab sellest, kui metsloomad on olemas mandril. “Ma ei näe põhjust, miks hunti ei peaks Saaremaal olema, aga näiteks metssiga peab,” osutas Männil. “Kas ainult sellepärast, et üks on jahimehele ebameeldiv ja teine kasulik?”

Männili sõnul ongi metsloomade arvukus puhtalt kinni huvigruppides. “Põhiline huvigrupp, kes tahab, et Saaremaal metssiga oleks, on jahimehed, samas põllumehed tahaksid, et sigu ei oleks,” selgitas ta.

Hundiga on samamoodi – jahimehed ja lambakasvatajad teda ei soovi, looduskaitsjad see-eest soovivad. Ka viljakasvatajatele ja metsakasvatajatele on hunt pigem partner, kes aitab sõraliste asurkonda vaos hoida, lisas teadlane.

Print Friendly, PDF & Email