Riigikontrolör Alar Karis: parvlaevasaaga ei tugevda usku riigi suutlikkusse (4)

Alar KarisRiigikontrolör Alar Karise (pildil) sõnul ei ole tal õnnestunud kohata kedagi, kes kogu aastaid kestnud parvlaevasaaga kohta kinnitaks, et see on tugevdanud tema usku riigi suutlikkusse efektiivselt ja arukalt tegutseda ning probleeme konstruktiivselt lahendada.

“Pigem vastupidi. Toon näite elust endast. Kui meie auditimeeskond oli parasjagu teel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse, et küsitleda käesolevale arupärimisele vastamiseks sealseid ametnikke, võttis n-ö kodanikuvaate kokku neid vedanud taksojuht. Jutuks tulnud järjekordse uudise peale parvlaevade hankimise teemal sõnas ta: “Kuradi tsirkus. Riik või asi!”

Kodaniku ega riigikontrolörina ei soovi ma, et selline hinnang riigi kohta leviks.”

Nii võttis Alar Karis kokku oma vastuse riigikogu liikmetele. 17. juunil pöördus tema poole arupärimisega üheksa riigikogu liiget, kes esitasid küsimusi parvlaevaühenduse korraldamise kohta Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu liinil. Karis vastas neile eile.

Milline on teie hinnang valitsuse otsusele loobuda laevade ostmisest või ehitamisest ning korraldada avalik konkurss operaatori leidmiseks (koos laevadega) olukorras, kus on teada, et turul puuduvad võimalikud alternatiivsed pakkujad?

Kuigi arupärimise esitajad viitavad oma küsimustes valitsuse otsustele, pole valitsus parvlaevade teemal tegelikult oma istungil õigusjõulisi otsuseid või korraldusi teinud. Kabinetinõupidamistel on parvlaevade asjus esitatud info võetud teadmiseks, kujundatud seisukohti või antud heakskiit edasisele tegevusele.

Valitsus on kollegiaalne organ, kes püüab langetada oma otsused konsensuslikult. Riigikontrollile antud selgitustest nähtub, et valitsuses ei olnud enam üksmeelset kindlustunnet 2013. aasta sügisel tehtud otsuse elluviimiseks, kuna elluviijate vahel olid erimeelsused.

Näiteks puudus parvlaevad soetama pidanud Tallinna Sadama nõukogul riigikontrollile antud selgituste järgi veendumus, et laevade äriühingule soetamine ja nende hilisem opereerida andmine avaliku konkursi teel on kooskõlas riigiabi reeglitega. Ühtlasi leiti nõukogus, et ministri suunised on ebaselged ja minister on äriühingu üldkoosoleku rollis andnud nõukogule selliseid suuniseid, mis ei kuulu aktsionäri pädevusse.

Ministeeriumi ametnikud seevastu leidsid, et antud juhul ei oleks tegu olnud keelatud riigiabiga ning Tallinna Sadama nõukogu otsis lihtsalt põhjusi, et protsessi venitada.

Selle asemel, et konstruktiivselt ja edasiviivalt tegeleda parima parvlaevaühenduse tagamisega, kulutasid ministeerium ja selle valitsemisel olev äriühing väärtuslikku aega viljatutes vaidlustes.

Kas valitsuse otsuse aluseks olnud memorandumis kirjeldatud operaatorihanke tingimused on käsitletavad suunatud riigihanke tingimustena?

Riigikontrolli hinnangul ei olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud hanke tingimused vedaja leidmiseks Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu liinile sellised, mis oleksid mõnd ettevõtet selgelt eelistanud.

Hanketingimused ja pakkumiste hindamise metoodika ei andnud riigikontrolli arvates ühelegi pakkujale edumaad hanke võitmiseks. Korraldatud hange soosib pakkujat, kes vajab riigilt parvlaevadega operaatoriteenuse osutamiseks kõige vähem dotatsiooni.

Millistel kalkulatsioonidel põhines valitsuse otsus kuulutada välja hange operaatori leidmiseks, kellel on laevad olemas?

Valitsuskabineti 12. juunil toimunud arutelule esitatud materjalide hulgas oli memorandum kahel leheküljel, alternatiivide võrdlus ühel leheküljel ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitlus parvlaevaühendusest – kokku viis slaidi.

Samas ei ole valitsuskabinet oma hoiakute kujundamisel seotud talle esitatud kirjalike materjalidega, vaid on loomulikult vaba arvestama kõikvõimalikku muud infot ja muid asjaolusid.

Valitsus on teada andnud, et ta kohustab AS-i Tallinna Sadam osalema operaatori leidmise konkursil, mis tähendab, et Tallinna Sadam peaks lisaks laevade omandamisele asuma tegelema operaatoriteenusega. Millisele äriplaanile tugines valitsuse sellekohane otsus ning kas peate seda põhjendatuks?

Eeldan, et küsimuse esitajad on pidanud silmas Tallinna Sadama äriplaani. Korrektsuse huvides toon ära ka valitsuskabineti protokollilise otsuse sõnastuse 12. juunist 2014. See on järgmine: “Pidada vajalikuks, et konkurentsi tagamise eesmärgil AS Tallinna Sadam osaleb punktis 1 nimetatud riigihankel ja teeb toimingud hankel osalemiseks vajalike parvlaevade soetamiseks.”

Selles viidatud punktis 1 on juttu kabineti otsusest toetada seda, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutab välja riigihanke vedaja leidmiseks parvlaevaliinidele.

12. juunil toimunud valitsuskabineti nõupidamise ajal ei olnud Tallinna Sadamal nõukogu kinnitatud äriplaani Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu liinil parvlaevadega opereerimiseks ja selleks vajalike laevade soetamiseks. Hiljem on parvlaevade opereerimise hankel pakkumuse tegemine ja uue ärivaldkonna avamine toimunud AS-i Tallinna Sadam nõukogu heakskiidul.

Ühtlasi märgin ära, et Tallinna Sadamal ei olnud vastavat äriplaani ka valitsuskabineti eelmise aasta protokollilise otsuse vastuvõtmisel, st 26. septembril 2013. Tookord otsustati kabinetis heaks kiita üldine põhimõte korraldada tulevikus parvlaevaühendust mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel riigi äriühingu või selle tütarettevõtja omandis olevate laevadega.

Tingimuseks seati, et kaasnevad kulud ei suurene, kui neid võrrelda mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaühenduse praeguse riigipoolse toetusega.

Print Friendly, PDF & Email