Kärla kirik uut katust veel ei saa (3)

Kultuuriministeerium eraldas sel aastal Kärla kiriku katuse renoveerimiseks 20 000 eurot, kuid nüüdseks valminud hinnakalkulatsiooni järgi läheksid katusetööd maksma üle 114 000 euro. Seetõttu soovitakse saadud toetust kasutada väiksemate kirikuobjektide remontimiseks.

Kärla vallavanem Tiina Luks ütles Saarte Häälele, et otsus toetuse eraldamiseks oli tehtud enne hinnakalkulatsiooni valmimist. Peamine küsimus seisneb Luksi sõnul aga selles, et riik andis toetust katuse parandamiseks.

Seetõttu esitas vallavanem 1. oktoobril kultuuriministeeriumile taotluse investeerimisobjekti nimetuse muutmiseks, mis ühtlasi lubaks eraldatud 20 000 eurot kasutada muudeks töödeks.

Remont läheb kallimaks

“Esialgu tundus, et oleks mõistlik alustada katusest, aga keegi ei osanud ette hinnata, et katuse kogumaksumuseks kujuneb üle 100 000,” rääkis Luks.

Vald on koos kogudusega ühel meelel, et töid ei ole mõtet poolikult teha. Seetõttu telliti ka hinnakalkulatsioon ja eskiisprojekt terve kiriku renoveerimiseks. Kuna kalkulatsioonist selgus, et katuse remondiks eraldatud toetusest ei piisa, toodi välja, et 20 000 euro eest saaks hoopis ehitada varikatuse ja kaldtee ning ümber ehitada kiriku pea- ja välistrepi.

Kärla valla oma eelarves kiriku renoveerimiseks raha sel aastal ei ole, märkis Luks. Terve kiriku renoveerimine läheks kalkulatsiooni järgi maksma üle 500 000 euro, kuid lõplik summa võib Luksi sõnul kujuneda veelgi suuremaks.

Vallavanem Luks tõdes, et oluline oleks ka kogudusepoolne pingutus ning kõigi tööde tegemine nõuab kindlasti raha taotlemist erinevatest fondidest.

Ministeerium on nõus

Ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Katrin Arvisto ütles eile, et muutmist peetakse põhjendatuks. „Kuna tegu on just sellises sõnastuses riigieelarveseaduses kirjas oleva objektiga, vajab nimetuse muutmine valitsuse otsust,“ ütles Arvisto.

Kärla Maarja-Magdaleena koguduse hooldajaõpetaja Rene Reinsoo ütles, et kahtlemata vajab Kärla kirik remonti. “Vallaga koostöös on see asi ka plaani võetud,” tundis Reinsoo heameelt. Peamiste probleemsete kohtadena märkis kirikuõpetaja ära katuse, aknaraamid ja peaukse.

Reinsoo lisas, et vallaga koos tehti suurem projekt, kust näeb ära, palju kõik tööd kokku võiksid maksma minna. Nüüd on plaanis vaadata, kui palju on võimalik sammhaaval ette võtta ja millises järjekorras töid teha.

Rene Reinsoo sõnul ei ole Kärla kirikus taasiseseisvunud Eesti ajal suuremat remonti tehtud. Viimati krohviti ja värviti kirikut 1970. aastate paiku, teadis Reinsoo.

Kärla kirik on ehitatud tõenäoliselt 14. sajandi algul. Algupärane kirikuhoone sai tugevalt kannatada 1556. aasta tulekahjus. Praeguse klassitsistliku ilme sai kirik 1843. aastal, mil lõppesid ümberehitustööd.

Print Friendly, PDF & Email