Päästjad: kolemajad kadugu! GALERII! (11)

OHTLIKUD: Ennetustöö vanemspetsialist Kätlin Poopuu tõdes, et tühjad majad on ja ilmselt ka jäävad sellises seisus ahvatlevaks peibutuseks nii lastele kui ka näiteks kodututele. Foto: Tambet Allik

OHTLIKUD: Ennetustöö vanemspetsialist Kätlin Poopuu tõdes, et tühjad majad on ja ilmselt ka jäävad sellises seisus ahvatlevaks peibutuseks nii lastele kui ka näiteks kodututele. Foto: Tambet Allik

“Päästjatele, omavalitsusele, linnaelanikele, kogukonnale on parem, kui nn kolemajad linnapildist kaoksid või siis renoveerituna ilmestaksid meie linnapilti,” ütleb Lääne päästekeskuse ennetustöö vanemspetsialist Kätlin Poopuu.

Otse Kuressaares Transvaali tänaval politsei ja päästjate ühise maja kõrval, Pihtla tee 9 asub üks hoonetest, millest Kätlin Poopuu räägib. Räämas lobudik, mida kodutud ja joodikud on aastaid külmematel aegadel peavarjuna kasutanud.

Pärast korrakaitsjate ja päästeteenistujate naabrusse kolimist küll enam mitte, kuid 2010. aasta märtsikuusse jääb tragöödia, mille puhul tuli päästjatel pärast tulekahju raporteerida, et “kustutustööde käigus leiti ühest toast põrandalt hukkunud inimene”.

Niisiis leiab päästeteenistuse ennetaja, et sellised hooned peaksid linnapildist kaduma või need tuleks renoveerida. “Vahepealne variant ei ole kasulik kellelegi, isegi mitte nendele, kes niigi räämas maja pahatahtlikult veel lisaks lõhuvad või siis põletavad, sest nende oma tegude tagajärjel võivad nad ise ohtu sattuda,” rõhutab Poopuu.

Pihtla 9 hooned olid varem kaasomandis, 18. septembril omandas kinnistu mõttelise osa Coolheat OÜ-lt Altam Konsultatsioonide OÜ.

“Kuna kinnistu oli müüja poolt koormatud kolmanda isiku ostueesõigusega, siis praegu ootame, kas ta seda õigust ka kasutab,” ütles Altam Konsultatsioonide esindaja Ain Alvin. “Enne ostueesõiguse küsimuse lahendamist oleks meie poolt tema suhtes ebaõiglane ja ka ennatlik otsustada ühepoolselt kas siis hoone lammutamise või renoveerimise kasuks,” leidis ta.

Kuressaare linnavalitsuse jälgimise all olevate probleemsete hoonete nimistus on üle paarikümne maja. Saarte Hääl valis neist vaatluseks neli: Garnisoni 15, Lasteaia 8, Pihtla tee 9 ja Allee 2. Need on hooned, millest oleme põlengute tõttu korduvalt kirjutanud, kuid mis endiselt lobudikena või suisa tondilossidena oma kohal seisavad.

Probleemsed hooned on päästjatele teada ja neil hoitakse silma peal. “Seda peaksid tegema ka kõik linnakodanikud, et saaksime võimalikult kiiresti reageerida, kui olukord peaks halvemaks muutuma,” ütles Kätlin Poopuu.

Ta märkis, et hoonete omanikud peaksid oma vara seisukorda kontrollima – takistama maksimaalselt sissepääsu – ning koostöös erinevate ametkondadega leidma probleemidele mõistliku lahenduse. Päästjatel on ka sel sügistalvel plaanis mahajäetud hoonetesse kontrollreide korraldada. Sama kinnitas ka linnavalitsus.

Ennetustöö vanemspetsialisti Kätlin Poopuu sõnul on tühjana seisvad majad ohtlikud ja muutuvad näiteks põlengute järel veelgi ohtlikumaks. “Lisaks on probleemiks see, et päästjate tegelemine tühjalt seisvate majadega hoiab liialt kinni ja kulutab päästetööde ressurssi,” nentis Poopuu.

Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kais arvutas välja, et üks väljasõit maksab päästeametile 1300–1400 eurot.

Paar nädalat tagasi põles Garnisoni tänaval Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi vastas asuvas 12-toalises hoones madrats. See maja on varem korduvalt põlenud ja omanikud küsivad selle eest müügikuulutuses 217 000 eurot.

Maja üks omanikest Aivo Trull ütles, et pärast madratsipõlengut lõid nad lahtimurtud akna ja ukseaugud uuesti kinni ja niitsid muru maja ümbert ära.

“Mis mul muud teha on, kui võtan nagu Kalevipoeg hunniku laudu selga ja lähen löön augud taas kinni,” kurtis Aivo Trull. Hoones pole tema sõnul juba neli aastat elektrit sees ja kõueilma pole samuti olnud. “Iseenesest see põlema minna ei saanud,” oli Trull veendunud. Arvata võib, et keegi oli seal madratsil pikutanud ja ehk suitsu teinud.

Omanikud oleksid valmis põlenud maja lammutama, kuid muinsuskaitse ei luba. “Meie tahame maja korda teha või uue ehitada. Renoveerida pole seal midagi,” kinnitas Trull, kelle teada on muinsuskaitse saatnud neile maja seisukorra kohta 40–50 lehekülge erinevaid kirju.

Teise korduvalt põlenud hoone, Allee 2 maja omanik Janek Kudrjavtsev, kes ise töötab päästjana, ütles, et varem mitmeks korteriomandiks jagatud maja kuulub eelmisest aastast täielikult temale. Maja remont seisab raha taga. Omanik ise elab pooleldi valmis ehitatud maamajas Tahulas.

Muinsuskaitse on teinud Allee 2 maja omanikule ettekirjutusi, kuid nende täitmine on jäänud raha taha.

“Ainuüksi paberimajanduse kordaajamine maksaks mitmed tuhanded. Majal on uksed-aknad kinni löödud. Enne talve tahaks katusele uue kile ka panna. Eks kevadel lähen nende (muinsuskaitseameti – toim) ukse taha kraapima, et toetust saada,” rääkis Kudrjavtsev.

Üsna kesklinnas asuva Lasteaia 8 kinnistu omaniku Euro Kinnisvaraarendus OÜ juhatuse liige Marko Süld kinnitas Saarte Häälele napisõnaliselt, et neil on plaanis seal ehitama hakata. Detailplaneeringu kohaselt peaks krundile kerkima kolm uut korterelamut. Arendaja tahaks selleks vanad hooned maha võtta, kuid pole selleks luba saanud.

Juba oktoobris 2008 kirjutas toonane Oma Saar, et “viimase poole aasta jooksul on nii linnaelanikele kui ka linnavalitsuse ametnikele peavalu valmistanud Lasteaia tänav 8 krundil valitsev korralagedus”.

Kuue aastaga ei ole muutunud mitte kui midagi.

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektori Rita Peirumaa sõnul on muinsuskaitseala eesmärk kaitsta linna kui tervikut. “Üksikul majal ei pruugi väga suurt arhitektuurilist väärtust olla, kuid teistega koos – ansamblis – on igal hoonel oluline roll. Nimetatud hoonete väärtus seisneb miljöö edasikandjana hoonete grupis,” selgitas ta majade olulisust.

Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal on umbes 300 hoonet. Rita Peirumaa ütles, et kui kaotame igal aastal kuni kolm hoonet, teeb see 20 aastaga juba 20–60 maja. Nimetatud hoonete omanikega on muinsuskaitse suhelnud ja neile ka ettekirjutusi teinud.

“Sellest ei ole abi, kui omanikul puudub plaan, mis hoonega üldse teha. Ebamõistlikult kõrge hinnaga müükipanek ei ole lahendus,” tõdes Peirumaa. “Kõnealuste hoonete omanikud ei ole esitanud muinsuskaitseametile ühtegi toetuse taotlust ei projektide koostamiseks ega restaureerimiseks.”

Eelnimetatud hoonete omanikke seni trahvitud ei ole. Kui hooned on olnud sellises seisus, et võõrad sinna sisse pääsevad, siis on omanikele vanemspetsialist Kätlin Poopuu sõnul tehtud ettekirjutus või soovitus hoone sulgeda, ja seda on alati ka tehtud.

“Hea näide on juhtum, kui keegi oli suutnud kinnilöödud akna ilmselt lahti kangutada ja majja midagi põlevat sisse visata ja põlengu põhjustada, aga päästjad pidid sisenemiseks ukse maha lööma, sest hoone oli tegelikult väga hästi suletud,” rääkis Poopuu.


 

Kas linnavalitsusel on plaan?

Kuressaare linna heakorra eeskiri ütleb, et ka “kasutusel mitteoleva ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra ning vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud hoonesse ja krundile”.

Eeltoodud näidete põhjal võib aga selgelt väita, et ehkki aastad on läinud ja probleemidele on korduvalt tähelepanu juhitud, pole olukord Kuressaares suures plaanis kuigi palju paremaks läinud. Miks siis?

Kuressaare linna ehitusjärelevalve inseneri Aivo Kesküla sõnul tulenevad sanktsioonid seadusest ja meetmete rakendamisel saavad nad toimida nende piires.

“Linnavalitsus kasutab oma seadusest tulenevat õigust, tehes omanikele ettekirjutusi ja kohaldades korduvalt sunniraha ning enamasti on sellest ka abi – avad suletakse, et potentsiaalsed pahandusetekitajad tühjalt seisvatesse majadesse soojaotsingutel sisse ei pääseks,” kinnitas Kesküla.

Linnavalitsus kordas taas oma väidet, et “mis puutub nn kolemajade probleemi üldiselt, siis sel puhul seadusandlus hetkel palju ei võimalda ja ajakirjanduses välja toodud asendustäitmist pelgalt esteetilise probleemi puhul sunnimeetodina rakendada ei saa”.

Küsisime, milline on linnavalitsuse strateegiline plaan linnapilti risustavate, möödujaid ohustavate, päästjate ressurssi raiskavate kolemajadega? Kas sellist plaani üldse on? Sest hoovad on ju tegelikult olemas: heakorra eeskiri, (korduvad) ettekirjutused, (korduvad) sunnivahendid rahatrahvi näol, asendustäitmine (näiteks ka krundi olematu heakorra puhul).

Abilinnapea Taavi Kurisoo: “Kuressaare linnavalitsus tegeleb korrastamata hoonete probleemiga vastavalt seadusandlusest tulenevatele võimalustele. Korrastamata hoonete omanikud on üldjuhul ettekirjutused tähtaegselt täitnud, ent oleme võtnud seisukoha, et korduvate rikkumiste korral hakkame senisest rohkem sanktsioone rakendama.”

Print Friendly, PDF & Email