Eesti tuleviku väetis

Meie oma riigi olemasolul saab olla vaid üks mõte – rahva, keele ja kultuuri püsimine. Kultuur laiemas mõistes on vaba inimese olemise, tegutsemise ja käitumise viis oma kodus ja oma koduümbruse looduses. Vastavate väärtuste, kommete ja teadmistega täidetud omanikutunne ongi see, mis loob põliskultuurilist eneseteadvust vanades ja noortes. Kui pererahva kodus kamandaksid võõrad, poleks omanikutunne võimalik.

Sama kehtib iga kogukonna ja iga rahva kohta. On arusaadav, miks kõigis demokraatlikes rahvusriikides jõuti omavalitsemiseni mitte ainult riigi ja rahva, vaid ka maakoha ja kohalike kogukondade tasemel. Vaid nii saab kohaliku elukorralduse üle otsustada kohalikust kultuurist lähtudes. Isegi eksimused saavad sel moel osaks vaba eneseteostusega seotud vastutusest. Vastutusest vaba ja ilmeksimatu saab olla vaid võõraste käskude täitja.

Parteide rahasõltuvus

Kahjuks on me rahvas selgelt oma riigikehast võõrandunud. Meie kogukonnad ei saa oma kodus vabade inimeste kombel oma olemise üle otsustada ja rahval on kadumas seesama omanikutunne, millel põhineb meie kultuur kui kogu Eesti riigi mõte. Kahetsusväärselt vohav riigikeha on igasugust otsustusõigust keskustesse koondamas ja riigiaparaadi privileegiks muutmas. Rahvas saab sõna vaid valimistel. Muul ajal ei pea kodanike arvamus tõemonopoli valdavaid politikaane huvitama.

Oma arvamus ongi hakanud rahvale liigsena näima – riigikogu valimistulemused on ennustatavad parteide reklaamieelarvete järgi. Parteide suur rahasõltuvus omakorda kisub riiki oligarhia suunas. Igas eluvaldkonnas ja igal tasandil on eestkõnelejaks saamas raha hääl, trügides toorelt kõrvale põliskultuurilist eneseteadvust. Kõik arutelud riigis algavad ja lõpevad argumendiga rahast. Kui raha ongi nüüd kõige tähtsam, siis milleks meile veel see kulukas riik?

Lennart Meri märkis ühes oma kõnes: “Olukord on sitt, aga see on väetis Eesti tulevikule!” Selle üle, kuidas tänane sitt väetiseks muuta, on väga paljud viimasel ajal mõtlemas. Muu hulgas ka Saaremaalt Sõrvest alanud üle-eestiline mõtterünnakute sari “tuleVAeg”. Siin võrsus idee lähtuda meie esivanemate eeskujust, korraldades hädavajalik poliit-sibivedu ära talgukorras.

Praegusesse klikipoliitikasse sekkujale võidakse muidugi palju hullemaid plekke tekitada kui sibiveol. Kuid need, kes ei taha oma riigile käega lüües sise- või välisemigratsiooni sulguda, saavad tegutsemiseks sobiva mudeli. Loodav ühistöömudel, nimega Talguerakond, erineb praegusest süsteemist põhimõtteliselt.

Praegu tõrjuvad neli ringkaitsesse asunud parteid iga hinnaga kõiki, kes püüavad omaenda riigikeha üle otsustamises kaasa rääkida. Sellise suletusekrambi põhjustab väljakujunenud süsteem, kus edu tagajaks on saanud jäik erakonnasisene alluvuspüramiid, parteidistsipliin ja rahastajaile tulu toomine.

Loomulikult ei saa neile ebademokraatlikele põhimõtetele rajatud parteid kuidagi arendada demokraatlikku, kodanikualgatustega arvestavat ühiskonda või pääseda aadete asemel raha tähtsustamisest. Samuti poleks siin kasu järjekordse tüüp-partei asutamisest, mis peaks paratamatult teistesarnaseks muutuma. Samas on võimuerakonnad välistanud riigikogus osalemise valimisliitudele, mis oma ülesehituse tõttu saaksid jääda vabaks erakondlikust krambist.

Tähtis on rahva tahe

Talguerakonna idee on sellest piirangust möödaminek. Seadus ei keela luua erakonda, mille sisetöö on reguleeritud demokraatlikule valimisliidule omastel põhimõtetel. Sisuliselt aga ei oleks see mitte erakond, vaid ühistuliste kogude liit – tööplatvorm, millega rohujuuretasandilt tulevat kodanike häält riigikogus kuuldavaks muuta.

Tõsi, erakonnaseadus lubab liikmelisust vaid eraisikuile. Kuid see ei takista ka kõikvõimalikke MTÜ-sid – kohalikest valimisliitudest kultuuri- või ametiseltsideni – volitamast oma talgulisi/eraisikuid esindama ühishuve, kasutades seejuures rahvakogu koostöömudelit.

Talguerakonna eesmärk kattub Eesti riigi eesmärkidega. Sellest tulenevalt saavad peasihtideks paratamatu põhjalik riigiremont, ääremaastumisprotsesside lõpetamine ning otsustusõiguste ja eelarvevõimaluste maksimaalne hajutamine kohalike kogukondade, MTÜ-de ja omavalitsuste tasandile. Samal põhjusel ei osaleta kohalikel valimistel seal, kus lisaks parteidele kandideerib mõni valimisliit. Kuid talguliste igapäevatöö peab kujunema ainsal loomulikul viisil – lähtudes neid talgutööle saatnud rahva tahtest ja tervemõistuslikkusest. Aktiivsete inimeste koostöös tahame tänase paha haisu muuta homse Eesti väetiseks.

Kaupo Vipp
Talguerakonna algatusrühma liige

Print Friendly, PDF & Email