Igal linnul oma lend, igal lapsel oma tee (2)

Lapsevanemad seisavad aeg-ajalt dilemma ees, kas tuleks oma lapse vaba aega planeerida nii, et ta pärast tunde “ei jõlguks linna peal ega teeks lollusi” või peaks laps õppima omapäi hakkama saama.

Iga lapsevanem soovib, et tema lapsest kasvaks õnnelik ja elus edasijõudev inimene. Kui palju ja milliseid kogemusi laps saab, sõltub suuresti vanematest. Ütleb ju eesti vanasõnagi – ega härjast jänest sünni.

Väga paljud vanemad pühendavad aega, raha, vaeva selle jaoks, et laps areneks mitmekülgselt ja tal oleks tulevikus palju erinevaid valikuid. Kuid kui suures mahus võiks või peaks vanem sekkuma?

Kuna lapsel puuduvad veel kogemused ja teadmised oma minapildist, siis on vanemate kohustus last suunata. Laste õiguste konventsioonis rõhutatakse, et laps on inimene ja tal on samasugused õigused, kohustused, huvid ja vajadused nagu täiskasvanul.

Lapse arenedes kasvab tema iseotsustamise õigus. Seni, kui laps ei ole võimeline oma õigusi teostama, teevad seda tema eest vanemad või eestkostjad. Sealjuures tuleb lapse õiguste teostamisel lähtuda alati lapse huvidest.

Vanemad peavad tagama lastele eluks vajaliku ja looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda.

Laps tundku end hästi

Kui laps tahab käia tantsutunnis või muusikakoolis ja talle seal väga meeldib, siis ei saa see olla halb. Kui ta käib seal aga vastumeelselt, kas siis on mõtet sundida? Ehk on võimalik leida talle koht, kus ta tunneb end hästi.

Mõnel vanemal on oma lapsele aga nii kõrged nõudmised, et laps jääb nende varju. Käib võistlus “olla naabrist parem”. Kui tuttava laps käib muusika- ja spordikoolis, siis tuleb oma laps panna kindlasti lisaks veel kunstikooli. Räägitakse küll koostööoskusest ja selle vajalikkusest, kuid reaalses elus lööb välja karm konkurents.

Lapsi ja täiskasvanuid, asutusi ja ettevõtteid reastatakse edukuse alusel, võrreldakse, kes on parem. Sellest lähtuvalt soovivad ka vanemad panna lapsi eelkoolidesse, kõikvõimalikesse ringidesse, rakendada neid võimalikult palju, sest usutakse, et siis saab võsuke tulevikus hästi hakkama. Kuid kas laps jääb selles täiskasvanute maailma võistluses ellu? Tõenäoliselt on niisugusel lapsel hoopis suur võimalus psüühilise või füüsilise ülekoormuse tagajärjel haigestuda.

Vahetevahel kipuvad täiskasvanud unustama, et lapsele peab jääma ka aega enda jaoks, mida ta ise sisustab, ja tavaliselt mänguga. Eelpool nimetatud laste õiguste konventsioonis on märgitud, et igal lapsel on õigus mängu- ja jõudeajale ning puhkusele, mida ta kasutab eakohaseks ja meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest.

Laps peab saama mängida, kuna enamik mänge on arendavad. Mängu kaudu arendab laps oma füüsist ning mõistab paremini, kuidas maailm ja tunded toimivad.

Mängud, mida koos mängitakse, peavad arendama lapse iseseisvust, sisendama enesekindlust ja usku.

Lapsele peab jääma ka võimalus mängida mänge, mida täiskasvanud ei juhenda ja kus täiskasvanud ei osale. Laps vajab mängimisel vabadust, ta peab saama mängida loovalt ja planeerimatult.

Mitte sundida, vaid suunata

Kui nüüd oma kogemusest rääkida, siis ei olnud linnas vist peaaegu ühtegi ringi, kus ma lapsena poleks osalenud. Olin uudishimulik, tahtsin kõike proovida.

Ema nägi, et mulle meeldib laulmine ja tantsimine ning suunas mind sinnapoole.

Hiljem, kui suutsin juba ise valikuid teha, käisin nii võrkpalli- kui ka lauatennise ringis, joonistamas ja fotografeerimas. Proovisin ära ka estraadi-, rahva- ja peotantsu. Seejärel sain sisse Saaremaa rahvateatri noortestuudiosse.

Iga tegevus andis midagi eluks kaasa. Siiski jäid püsivamateks huvideks laulmine ja näitlemine. Teistest kogemustest sain aga teadmise, mis mulle ei sobi või ei meeldi.

Kogu loo olemust kokku võttes esitatud küsimusele ühest vastust ei olegi. Hea, kui vanem räägib lapsega, on temaga rohkem koos ja kuulab teda. Kindlasti võiks arvestada ka lapse soovidega, võimaldada tal olla loov ja avastada uusi asju.

Oluline on, et lapsega oleks usalduslik suhe, siis on paljude probleemidega kergem hakkama saada. Koolikoormus on juba piisavalt suur. Kui sinna lisada veel õhtul erinevad huviringid ja kodune õppimine, siis võib laps sattuda pinge alla, mis võib halvasti lõppeda.

Samas on lapsi, kes eelistavad olla üksinda ega kipugi kodust ära. Järelikult piisab sellele lapsele perest ja suhetest kodustega.

Nii nagu inimesed on väliselt erinevad, on erinevad ka nende oskused, vajadused ja soovid.

Vanemate kohus ei ole lapsi sundida, vaid neid suunata. Lasta lapsel tunda edu, toetudes tema tugevatele külgedele. Millises mahus ja kui palju, seda teab lapsevanem ise, sest tema on oma lapse ekspert. Tark lapsevanem – õnnelik laps!

Kaja Puck
Kuressaare gümnaasiumi psühholoog

Print Friendly, PDF & Email