Rahulolematu Tihuse Martin loob uut hobuseltsi (10)

Eesti hobusekasvatajate seltsi (EHS) tegevuses pettunud hobusekasvatajad eesotsas hobuturismitalunik Martin Kivisooga on moodustamas Muhu saarel uut aretusühingut, et tagada eesti tõugu hobuse õiglasem kohtlemine.

Hellamaa hobusekasvataja Martin Kivisoo ütles, et praegu on Eesti hobusekasvatajate seltsis kujunenud olukord, kus eesti hobusele makstavatest toetustest saavad rohkem kasu teised hobusetõud ning organisatsiooni juhatus ei tööta demokraatlikult.

Eesti hobusekasvatajate selts on viie hobusetõu haruseltside ühendus, kus tõugudest on esindatud eesti hobune, tori hobune, trakeen, araabia hobune, eesti raskeveohobune. Riik annab seltsile kui aretusühingule toetust hobuste jõudluskontrolli ja sündinud varssade arvu pealt. Kivisoo sõnul saab hobusekasvatajate selts kõikide tõugude peale riigilt toetust 116 000 eurot, millest üle 60 protsendi on eesti hobuse raha.

Kivisoo sõnutsi laekub hobusekasvatajate seltsile aastas riigilt toetust 200 eesti tõugu varsa pealt, samas kui trakeene sünnib aastas 14 ja araablasi ainult mõni. “Kuna hobusekasvatajate seltsi juhatuses on aga eesti tõu kasvatajatel ja trakeenide omanikel sama palju liikmeid, ei saa me oma asju ise otsustada,” rääkis Martin Kivisoo. “EHS käib meie rahaga trakeenide näitustel Lääne-Euroopas ja samas trakeenid ise mitte midagi sisse ei too,” osutas Kivisoo. “Me ei saa seda endale lubada, et elatakse meie arvel,” lisas ta.

Juba astusid EHS-ist välja

Konflikt eesti tõu rahastamise pärast tipnes sellega, et EHS-i juhatus rahuldas 23. septembril eesti tõugu hobuse haruseltsi esindajate Aarne Lemberi ja Anu Matsoo tagasiastumisavalduse. Möödunud nädalal aga esitas Muhu saarel registreeritud uus aretusühistu MTÜ Eesti Tõugu Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Selts veterinaar- ja toiduametile taotluse saada endale eesti hobuse tõuraamatu iseseisvalt pidamise õigus.

Anu Matsoo ütles, et tema ja Aarne Lember astusid EHS-i juhatusest tagasi, kuna nad ei suutnud juhatuses eesti hobuse kasvatajate eest seista. “Seltsi tähelepanu on aastaid suunatud tori hobusele ja nüüd ka raskeveohobusele ning eesti hobune on seal olnud lüpsilehm,” rääkis Matsoo. “Me ei saa heaks kiita, et eesti hobuse turundamiseks ja eesti hobust propageerivate ürituste korraldamiseks ei anta piisavalt raha,” lisas ta.

Matsoo sõnul on maailmas üha populaaremaks muutumas kiiremini jooksvad ja kõrgemale hüppavad hobused, sest igaüks tahab võita. Et eesti hobuse kui ohustatud tõu puhul ei tule konkurentsivõime tõstmiseks ristamine kuumavereliste hobustega või sportponidega kõne allagi, tuleb teha kulutusi selleks, et leida eesti tõule oma nišš. Midagi sarnast nagu on islandi hobusel, kes on maailmas ainus tõug, kes jookseb tölti. “Seda on kõvasti propageeritud ja üle maailma toimuvad väga suured võistlused just islandi hobustele,” selgitas Matsoo.

Anu Matsoo ütles, et EHS-i juhatus teeb meeletuid jõupingutusi, et eesti hobuse eraldumine läbi ei läheks. “Nad püüavad kasvatajaid igati mõjutada ületulemise otsust mitte tegema, siin manipuleeritakse erinevate vahenditega,” teadis ta.

Luulupe hobusekasvataja Heino Kallas ütles, et tema ei näe uue seltsiga liitumisel mingit mõtet. “Eesti riik on nii väike, milleks on vaja mitu seltsi luua?” küsis Kallas, kelle sõnul pole uue seltsi taga midagi muud kui omavaheline käärimine.

“Martin (Kivisoo) on peamine asjaajaja, kuna ta tahab suurt võimu ja suurt rahakotti oma kätte saada,” teatas 250-pealise hobusekarja omanik. “Seal võib kohe tekkida ka probleem, et igaüks tahaks paksemat rahakotti oma kätte saada,” lisas ta.

Enamik jääb vanasse seltsi

Kaarma valla hobusekasvataja Aili Kirst ütles, et ka tema ei soovi vanast seltsist lahkuda. “Olen selline konservatiivsem, kaalutlev ja püsivust armastav inimene ega torma otsekohe ühest erakonnast teise,” selgitas Kirst, kes kutsub ka teisi Saaremaa hobusekasvatajaid üles uue seltsiga mitte liituma. “Ma helistasin läbi kõik Saaremaa hobusekasvatajad ja suurem osa neist lubas jääda praeguse seltsi liikmeks,” rääkis Kirst, kelle sõnul on Eesti hobusekasvatajate selts oma spetsialistidega eesti tõu aretustööga igati hästi hakkama saanud.

Pealegi on välja käidud ettepanek, et eesti hobuse haruselts saab edaspidi 35% riigilt laekuvast rahast endale, mis on Kirstu sõnul igati piisav summa eesti tõu aretamise vajadusteks.

Aili Kirst ütles, et eraldumise korral tuleb uuel seltsil endal hakata oma kontorikulusid kandma ja palgata tuleb ka eraldi spetsialistid, keda praegu peab ülal katusorganisatsioon. “Ma arvan, et kõik need kulud, mis meil eraldi seltsina tekivad, ei jäta meile kätte palju rohkem, kui meil on lootust saada Eesti hobusekasvatajate seltsilt,” sõnas Kirst.

Aili Kirst lisas, et Martin Kivisoo on turismi ja hobusekasvatuse alal austatud ja hinnatud inimene, aga uue seltsi loomisel lõi temas välja natuke võimuahnust ja kättemaksuiha seltsi praeguste juhtide suhtes. “See ei ole objektiive hinnang, mis on Kivisoo Martinil,” on Kirst veendunud.

Kõruse küla hobusekasvataja Anne Udekülli sõnul on ta uue seltsi loomisest teadlik, kuid ei kavatse sellega liituda. “Mul ei ole vanale seltsile eriti pretensioone,” põhjendas ta.

Eesti hobusekasvatajate seltsi tegevdirektori kohusetäitja Andres Kallaste tuletas meelde, et kui 1990-ndate alguses olid eesti hobusel rasked ajad, võeti eesti tõug suurema tähelepanu alla kui teised tõud ning selle tulemusena on ta nüüdseks kosunud kõige suurearvulisemaks tõuks Eestis.

Kommenteerides uue seltsi loojate pretensioone raha kasutamisele, ütles Andres Kallaste, et riik ei anna ju eraldi toetust hobusekasvatajale, vaid aretusühingule või tõuraamatu pidajale, kes vastutab tõu säilimise ja aretamise eest. Kuna eesti tõu puhul on kõik vajalikud toimingud tehtud, pole põhjust rääkida ka raha väärkasutusest. “Mina olen seisukohal, et väiksearvulist eesti hobuse tõugu (2400 hobust) saab säilitada vaid ühise aretusprogrammi ja ühise jõudluskontrolli eeskirjadega,” lausus Kallaste. “Aretustöö lahkulöömisega asi ei parane.”

Veterinaar- ja toiduameti põllumajandusloomade aretuse ja turukorralduse osakonna juhataja Kaija Uuskam ütles, et amet tegeleb praegu uue seltsi tegevusloa taotluse menetlusega, kuid enne otsuse jõustumist infot selle kohta ei jagata.

Print Friendly, PDF & Email