Eesti väärib parimaid parvlaevu (2)

Fjodor BermanNüüd oleme juba harjunud kiiresti ja mugavalt saartele sõitma, ilmast sõltumata. Võib öelda, et parvlaevad Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vastavad oma kvaliteedi ja kindluse poolest maailma ja Euroopa tipptasemele. See on tase, mida väärivad Eesti elanikud ja millel me ei saa lasta kaduda.

Selleks, et ehitada nüüdisaegsed, mugavad ja efektiivselt töötavad parvlaevad mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel ühenduse pidamiseks, on vaja kogemustega spetsialistidest meeskonda, tehnoloogiaid, hästi läbimõeldud projekti ning ladusat suhtlust tellijaga.

Just nii me toimisimegi siis, kui hakkasime 2007. aastal ehitama parvlaevu Muhumaa, Saaremaa ja Hiiumaa.

Juba ainuüksi uurimistööd kestsid seitse kuud. Ehituse ajal olid laevaehitajad ja tellija tehniline personal pidevas suhtluses – just selleks, et arvestada nende inimeste vajadusi, kes hakkavad tulevastel parvlaevadel tööle. Esimene parvlaev – Muhumaa – anti tellijale üle 2010. aastal, viimane – Hiiumaa – 2011. aastal. Niipea, kui parvlaevad jõudsid sihtsadamasse, läksid need kohe liinile. Laevad mahutavad kuni 160 sõiduautot ja 600 reisijat.

Parvlaevad on omamoodi unikaalsed: need on kohandatud väikeste sügavuste jaoks, on hea jääklassiga ja suure mahutavusega.

Parvlaevade tehniline võimekus võimaldab neil sõita ka talvel, need ei vaja eraldi jäämurdjaid ega puksiirlaevu. Need laevad on suuremad ja mahutavad rohkem kui eelnevad parvlaevad, kuid tarbivad 30 protsenti vähem kütust ja on tunduvalt kiiremad.

Teisisõnu, parvlaevad on unikaalsed juba sellepärast, et need projekteeriti spetsiaalselt meie geograafilist ja kliimaolusid silmas pidades.

Parvlaevadel on ka teisi omadusi, mis kõigile nähtavad. Näiteks kahesuunaline liiklus – laeva pole vaja pöörata. See lühendab oluliselt reisijate sadamas viibimise ning kokkuvõttes ka terve reisi aega. Sellist klassi reisilaevadena täidavad need rangemaid ohutusreegleid ja reisijate nõudmisi suuremate mugavuste järele. Mida maksab aga ainuüksi võimalus ohutult veeta kogu reisiaeg avatud ülatekil!

Meie reisi saartele teeb tänapäeval mugavaks muidugi mitte ainult uus laevastik, vaid ka vastav taristu – selleks on nii nüüdisajastatud sadamad, lühendatud peale- ja mahaminekuaeg kui ka piletite ostuks mõeldud e-süsteem. Kõik need tegurid kokku lasevadki reisijal tunda 21. sajandi praamiliikluse mugavust, mis on tagatud samal tasemel nagu näiteks Norras.

Juba harjumuspärase tasemega nelja uue parvlaeva ehitamiseks kahest aastast ei piisa. Kui kasutada olemasolevate laevade projekte, mis vajavad samuti uuendamist, sealhulgas ka merekonventsioonide muutuvate nõudmiste tõttu, siis kulub ühe laeva ehitamiseks ligi kaks aastat, nelja laeva ehitamiseks aga ligi 30 kuud. Ning sedagi juhul, kui kõik laevad ehitatakse sama projekti järgi.

Võib-olla teised ettevõtted Hiinas või Türgis jõuavadki nii lühikese aja jooksul laevu ehitada, kuid ma kahtlen, kas need on sama tasemega, millega oleme harjunud.

Mulle tundub, et peame püüdlema selle poole, et iga uus parvlaev, mis hakkab Eestis tööle, oleks efektiivsem, tänapäevasem ja mugavam. Mõnikord unustatakse see punkt odavamat hinda jahtides, mille me hiljem kõik koos kinni maksame.

Tahaksin, et Eestis võetaks kasutusele keskkonnasõbralikud parvlaevad, mis töötavad veeldatud maagaasiga. Ehitasime kuus sellist tüüpi parvlaeva Norra operaatoritele Fjord 1 ja Fjord 2. Norra ja Soome toetavad riigi tasemel tänapäeval selliste laevade ehitust subsiidiumidega ja loovad neile nüüdisaegse taristu.

Lugu ilmus 2. oktoobri Postimehes

Fjodor Berman
BLRT juht ja suurosanik

Print Friendly, PDF & Email