Tänased Toompea-jutud

Tänasel valitsuse pressikonverentsil tõusid esile teemad, mis on ühiskonna väärtuste, vajaduste ja julgeoleku seisukohalt võtmerollis olnud juba pikemat aega ning mille osas tänasel valitsuskabineti istungil võeti vastu konkreetsed otsused.

Valitsuskabineti istungil otsustati kodakondsusseadus inimlikumaks muuta, samas ei minda siiski selle seaduse põhimõtete kallale. Otsustati luua paremad harjutamistingimused kaitseväe soomukitele ja sellega seoses ka peagi Eestisse tulevatele NATO liitlasvägede soomustehnikale. Raporteeriti ka Eesti rollist arengu- ja humanitaarabi andmisel. Ajakirjanike küsimuste kontekstis tõusis päevakorda ka kooseluseaduse teema.

Kodakondsusseaduse muudatuse kontekstis lahendati probleem halli passi omanikest vanemate Eestis sündivate laste osas. Lahendus muudab laste kohtlemise võrdsemaks. Kui siiani pidid halli passi vanemad oma lastele Eesti kodakondsust taotlema, siis nüüd saavad lapsed kodakondsuse juba sünnihetkest, ilma et vanemad peaksid seda taotlema.

Siseminister Hanno Pevkur: “Eelnõuga lihtsustatakse alaealisena kodakondsuse saamise ja omamise tingimusi. Kehtiva seaduse kohaselt saavad määratlemata kodakondsusega vanemad, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat, taotleda oma alla 15-aastasele lapsele Eesti kodakondsust, kui laps on Eestis sündinud. Eelnõuga nähakse ette, et sellised lapsed saavad kodakondsuse juba sünnihetkest, ilma et vanemad peaks seda taotlema. Seaduse jõustumise ajal Eestis elavad alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikud, kelle määratlemata kodakondsusega vanemad on elanud Eestis vähemalt viis aastat, saavad kodakondsuse seadusemuudatuste jõustumise hetkest. Vanemad saavad ühe aasta jooksul sellisest kodakondsuse andmisest ka loobuda. Samuti lubab eelnõu alaealistel omada lisaks Eesti kodakondsusele ka mõne muu riigi kodakondsust. Täisealiseks saades tuleb aga kolme aasta jooksul loobuda kas siis Eesti või muu riigi kodakondsusest.

Eelnõu kohaselt võib Eesti kodakondsusele lisaks muu riigi kodakondsust omada ka täiskasvanu, kellel objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik eelmisest kodakondsusest loobuda. Selle eelduseks on, et kodakondsusjärgse riigi kodakondsusest loobumine võib olla ohtlik, võimatu või ebamõistlikult keeruline.”

Muutused kodakondsusseaduses on olulised ka eakamatele inimestele: üle 65-aastastelt kodakondsuse taotlejatelt ei nõuta enam kirjalikku keeleeksamit, kodakondsuse saamiseks piisab suulise eneseväljenduse oskusest.

Olulise teemana kerkis pressikonverentsil üles ka Eesti energiajulgeoleku teema. Peaminister Taavi Rõivase sõnul töötatakse selle nimel, et muuta meie energiasüsteem Loode-Venemaa energiasüsteemist sõltumatuks ning arendada välja Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ühtne energiasüsteem.

Ajakirjanike küsimuste voorus kerkis taas päevakorda ka kooseluseaduse teema. Seega kroonisid tänast valitsuse istungile järgnenud pressikonverentsi peaministri jõulised väljendused tolerantsema ühiskonna kohta. “See kooseluseadus on tegelikult suuremale osale meist neutraalse mõjuga, aga väga oluline ühiskonnas eksisteerivale vähemusele,” lausus Taavi Rõivas. “Poliitikuna on muidugi mugavam teha populaarseid otsuseid, aga vahel on vaja teha ka selliseid otsuseid, mis muudavad ühiskonna tervemaks. Ma arvan, et keegi meist ei tahaks elada ühiskonnas, kus osa inimesi ei sallita, ei tunnistata isegi nende olemasolu ega suudeta tolereerida erinevusi.”

Print Friendly, PDF & Email