Laevakompanii: rutates korralikke laevu ei saa (24)

TÕNIS RIHVK: Et praegune operaator on teinud väga suuri investeeringuid parvlaevateenuse parandamiseks, vajavad finantskohustused täitmist ja parvlaevad pidevat opereerimist. Foto: Raul Vinni

TÕNIS RIHVK: Et praegune operaator on teinud väga suuri investeeringuid parvlaevateenuse parandamiseks, vajavad finantskohustused täitmist ja parvlaevad pidevat opereerimist. Foto: Raul Vinni

Kommenteerides Tallinna Sadama otsust osaleda riigi parvlaevahankel, teatas Saaremaa Laevakompanii (SLK), et on korduvalt juhtinud tähelepanu riskidele ja ohtudele, mis kaasnevad parvlaevade hankimisel kiirustamisega, kuid kahjuks ei ole soovitud sellele piisavalt tähelepanu pöörata.

SLK juhatuse esimehe Tõnis Rihvki sõnul võtab praegu Kuivastu–Virtsu ja Rohuküla–Heltermaa liini sõitvate parvlaevadega sarnase laeva ehitusprojekti koostamine aega kuni aasta. Parvlaeva minimaalne ehitusaeg on kaks aastat, koos seadmete ja varustuse tarnimisega võib see ulatuda kuni 2,5 aastani. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et laevade üleandmine võib viibida.

Kommenteerides parvlaevade võimalikku ehitamist Aasias või Türgis, tõi Rihvk välja sealsete laevaehitajate madala ehituskvaliteedi. Lisaks nõuab jääklassiga laevade vähene ehituskogemus oluliselt kõrgemaid kulusid ehitusjärelevalvele ning oluliselt suureneb ka laevade hilisem ekspluatatsioonikulu. Täiendavalt lisandub parvlaeva kodusadamasse transportimise kulu.

Hiina metall ei vasta nõuetele

Hiina laevaehituses kasutatav metall ei vasta oma omadustelt nõutavatele tugevusparameetritele ja võib põhjustada tõsiseid probleeme parvlaevade kasutamisel rasketes jääoludes. Levinud probleem Türgi laevaehitajatega on tähtaegadest mittekinnipidamine.

Tõnis Rihvk rääkis, et kui liinidel opereerivad erinevate laevaehitajate valmistatud parvlaevad, peab laevaomanikul olema mitu erinevat meeskonda koos tehnikutega, kes suudavad laevu opereerida ja hooldada. Seega on suuremad nii tööjõukulud kui ka remondi- ja varuosade kulu, kuna iga laev on erinev.

Et praegune operaator on teinud väga suuri investeeringuid parvlaevateenuse parandamiseks, vajavad finantskohustused täitmist ja parvlaevad pidevat opereerimist. Seega on Rihvki sõnul vältimatu, et kui nad ei jätka parvlaeva teenuse osutamist 1. oktoobrist 2016, peab laevad prahtima välismaale. Pakkumisi selleks on tulnud Kanadast, Saksamaalt, Norrast ja Taanist.

Uuel operaatoril tekiks sellisel juhul raskusi kokku nelja parvlaeva mehitamisega – vaja on ca 80 Väinamere sõidukogemusega meremeest.

Vanad laevad välismaal, uusi ei kuskil

Tõnis Rihvk nentis, et 1. oktoobriks 2016 ei ole võimalik valmis ehitada nelja kõikide tehniliste ja kvaliteediparameetrite poolest Eesti liinide nõuetele vastavat parvlaeva.

“Sellest hetkest võib tekkida olukord, kus olemasolev laevaomanik on prahtinud parvlaevad välismaale, kuid riigil endal vajalikud parvlaevad veel puuduvad. Lisaks määramatule poliitilisele ja siseriiklikule kriisile kaasneb sellises olukorras majanduslik kahju,” tõdes ta.


 

Tallinna Sadam esitab pakkumise

Tallinna Sadama nõukogu andis ettevõtte juhatusele volituse pakkumuse esitamiseks Kuivastu–Virtsu ja Rohuküla–Heltermaa liini operaatori riigihankel. Hanke võitmise korral soetab Tallinna Sadam liinidel reisijate teenindamiseks neli uut parvlaeva.

“Tallinna Sadamal on mandri ja saarte vahelise parvlaevaliikluse opereerimiseks vajaliku nelja laeva tarnimiseks tänaseks sõlmitud eelkokkulepped mitme laevaehitajaga,” ütles Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer pressiteates. “Laevaehitajatega sõlmitud eelkokkulepetele tuginedes osaleb Tallinna Sadam majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi korraldataval hankel parvlaevaliikluse operaatori leidmiseks.”

Print Friendly, PDF & Email