Võimalik, et juba järgmisel turismihooajal jõutakse Saaremaal niikaugele, et kogu turismi koordineerimine ja arendamine viiakse ühe mütsi alla. Sellega lõpeks ka olukord, et Kuressaare peab sisuliselt üksi üleval kogu maakonna turismiinfot.
“Kokkuvõttes on olukord niisugune, et kõik (turismiorganisatsioonid – toim) tegutsevad omaette ja kulutavad raha, kuid mõjule ei pääse keegi,” võttis olukorra kokku Kuressaare linnavalitsuse arendusosakonna juhataja Simmo Kikkas (fotol), kes on hakanud muudatuste eestvedajaks.
Saaremaa turismiasjanduses on praegu mitu osalist. Kuressaare turismiinfokeskus on kui maakondlik infopunkt. Seda rahastab Kuressaare linn 42 676 euroga ja EAS panustab omalt poolt ca 13 000 eurot. Saaremaa arenduskeskuse (mille rahastaja on suuresti EAS – toim) juures tegutseb ka turismiarenduskeskus eelarvega 17 730 eurot.
Lisaks neile on veel MTÜ Saarte Geopark, mis omal moel samuti turismi arendamisega tegeleb. Sinna kuulub 11 valda ja eelarve on 30 415 eurot.
Kõigi kolme edukus või tegutsemisvõimalused sõltuvad paljuski nende võimekusest erinevaid projekte kirjutada.
Need kolm organisatsiooni tegutsevad n-ö avaliku raha toel. Veel on olemas sihtasutus Saaremaa Turism, millesse on koondunud ettevõtted.
Linnavolikogu neljapäevasel istungil rääkis Simmo Kikkas Kuressaare linna vastusest MTÜ Saarte Geopark liitumisettepanekule, mis nõuaks linna kaukast 9900 eurot. Kikkas tõdes volikogu istungil, et Kuressaare liitumise asemel peaks hoopis kogu praeguse süsteemi üle vaatama ja kogu turismialase tegevuse ühe mütsi alla viima.
“Tegevus peab olema ülemaakondlik,” toonitas Kikkas, pidades silmas, et selmet kõik maksavad igale poole ja raha kulutatakse erinevaid eesmärke silmas pidades, võiks luua ühtset joont ajava ja ca 100 000-eurose eelarvega organisatsioonis, kus oleks koos nii teavitus kui ka arendus.
Saarte Häälele ütles Simmo Kikkas, et ka EAS vaataks sellisele ühendamisele hea pilguga. Seda enam, et enamikus paikades Eestis ongi turismiorganisatsioonid ülemaakondlikud. Samuti on valmisolekut turismi ühe mütsi alla koondamiseks üles näidanud Saaremaa omavalitsuste liit ja usutavasti on sellise ülemaakondliku tegutsemise poolt ka tulevane Lääne-Saare vald.
Kaarma vallavanem Andres Tinno ütles, et kui mitte muud, siis vähemalt ühe koridori peal ja kohvimasina ümber peaksid nad küll olema. “Kui tõsisemalt rääkida, siis oleks see õige tee, sest praegu tegutsetakse killustatult, samas kui teemad suures osas kattuvad. Kolme osapoole peale tekiks juba korralikum eelarve ja ühinenud organisatsioon ei oleks enam nii sõltuv ainult projektidest,” arvas Tinno.
Simmo Kikkas rõhutas, et kindlasti pole tegu mingite kärpeplaanidega. “Keegi ei kärbi midagi, pigem tuleb juurde,” sõnas Kikkas.
SA Saaremaa Turism juhatuse liige Angela Nairis ei soostunud Saarte Häälele ühendamisteemat esialgu pikemalt kommenteerima, kuna tema sõnul on tegemist vaid visiooniga. Kikkase sõnul toetaks tulevast turismiorganisatsiooni nn avalik raha ja SA-le Saaremaa Turism jääks ettevõtluse pool.
Mis kujul või kus hakkaks uus organisatsioon tegutsema, Kikkas veel öelda ei osanud. Usutavasti saab ta volikogu ette täpsemate plaanidega tulla novembris ning ehk juba uuel turismihooajal tegutsetakse Saaremaa turismimajanduses ühiselt.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Habemega lugu… Seda yhist mytsi on Saare maakonna turismitegelastele ennegi yritatud pähe tõmmata, aga mis parata, kui mõned lihtsalt ei mahu teistega väga ligistikku seisma…
sollis on seda räägitud erinevates variantides juba sajandi algusest peale. asja võib sellest asjast saada siis kui sol mängust välja jätta. kellel seda häma jälle vaja on. Et lõpuks saaks öelda, et tahtsime head, aga välja tuli nagu alati.
Kümme aastat tagasi pidas Mart Laar Euroopa Parlamendi ees kõne ja ütles, et Euroopa Liidus tuleb lõpetada rehepaplus!
Mis on ”rehepaplus”? Eks selleks peab esmalt läbi lugema Kivirähu ”Rehepapi” ja siis tooma selle asja tänapäevasesse keskkonda. Mart Laari kõne läks ajalukku sellega, kuidas ta oma mõtet edastas — ”Euroopa Liidus tuleb lõpetada rehepaplus!” — sünkroontõlgid pidid selle lühikese fraasi lennult tõlkima 50sse keelde. Välja kukkus nii, et oli kas vaikus või tõlgitigi WTF?!
Eestis oli 50 aastat sotsialismi ülesehitamine, plaanimajandus ja ühe partei juhtimine. Enam ei ole. Aga mis on nüüd sotsialismi ülesehitamise, plaanimajanduse ja ühe partei juhtimise asemel? Ongi rehepalus.
Riigikontroll avalikustas aasta algul auditi omavalitsuste investeeringute kohat ja jõudis järeldusele, et reeglina ei järgita mingeid kinnitatud plaane, strateegiaid, arengukavasid vaid tehakse lihtsalt seda, mille kohta jälle järgmine meede/fond/toetusprogramm raha annab — kiiresti projekt, väimalikult väike omafinantseering ning uuele ringile. Puudub nii eesmärk, plaan, kui ka juhtimine — ainult üks rehepaplus! Ja see ei ole mitte ainult omavalitsuste probleem — pea kõigi asjadega on nii, et tehakse mitte seda, mida oleks vaja, vaid seda mida saab teha.
(fondis on raha — kiiresti riiulifirma ja taotlus sisse. Raha käes, kohe järgmine taotlus sisse toote turustamiseks, vaatamata sellele, et teise taotluse esitamise ajal polnud loodavas õlletehases elektritki. Ja kõige lõpuks tuleb asi vormistada tohutu eduka ärilahendusena niung hakata auhindu korjama!)
Näitena siis SOL ja KäLüKa ühendvald. Mõlemad sisuliselt nagu on ühe ja sama asja eest väljas ”ühinenud omavalitsused”. SOL on aga tegelikult MTÜna registreeritud omavalitsuste koostööorganisatsioon ja Lääne-Saare vald omavalitsus, kus toimub endiste Kaarma, Lümanda ja Kärla valdade koostöö. Kärla, Kaarma ja Lümanda saanuks koostööd teha ka oma MTÜ tasandil — omavalitsusliitude seaduses on see asi ilusasti kirjeldatud aga siis ei annaks riik poolt miljonit eurot. Rehepapluse tõttu tapeti Kaarma, Lümanda, Kärla aga selle eest saadakse 500 000€ mõisa aidast puhtana käde! RIP Kaarma, RIP Kärla, RIP Lümanda!
Kas nende turismiorgansisatsioonidega on teisti? Ka neid tekib Saaremaal vastavalt mingi EU meetme tekkele. Selline projektipõhine lähenemine ei ole jätkusuutlik! (… Kõigi kolme edukus või tegutsemisvõimalused sõltuvad paljuski nende võimekusest erinevaid projekte kirjutada. …)
Loodan, et seekord rajatavale katusorganisatsioonile ei teki kohale järgmist katusorganisatsiooni või kaksikvenda konkurendiks projekte kirjutama. Nädal tagasi oli ajalehes kena usutlus ”Aado Keskpaik: võtmeküsimus on kvaliteetsete töökohtade loomises”, mis kahjuks veebis ei avaldatud täies mahus aga minule meeldis Aado tasakaalukas seissukoht, et turism on lihtsalt üks majandusharu, mille arenguks piisab turismiettevõtjate koostööst.
EDU! Igas mõttes ja ima ilkumata!