Sel nädalal on täitumas 20 aastat saarterahva n-ö isetehtud parvlaevaliikluse algusest Väinamerel. Ümara tähtpäeva puhul pakutakse Väinamere laevadel homme hommikustel reisidel kringlit, tähistamaks koos reisijatega seda olulist teetähist saarlaste meresõidu ajaloos.
“20 aastat tagasi alustas noor ja uljas saaremaine ettevõte Saaremaa Laevakompanii (SLK) ise parvlaevaliikluse korraldamist, seni oli seda teinud riigi aktsiaselts Eesti Merelaevandus,” ütles SLK juhatuse liige Anu Hiiuväin.
Kehva teenust ei paku
Ta meenutas, et 1994. aasta 30. septembril sõlmiti esimene avaliku liiniveo leping SLK ja äsja asutatud riigiettevõtte Saarte Liinid vahel, mille kohaselt alustati koos juba sama aasta 1. oktoobrist parvlaevaliikluse
korraldamist. “Nüüd, kus kõike tehakse pealinnast, on see eriti märgiline, et laevaliikluse korraldus on siiani jäänud kohapeale,” tõdes Hiiuväin. “Meil oleks lihtsalt piinlik saarte kogukondadele kehva teenust pakkuda!”
Anu Hiiuväin meenutas ka esimeses toonases liinilepingus märgitut, et laevaühenduse tagamine Eesti mandriosa ja Lääne-Eesti saarte vahel on üheaegselt nii riikliku transpordipoliitika üks osa kui ka kommertstegevus. Just sellisena on SLK seda tööd võtnud, sest laevaühenduse kasvamine 20 aasta jooksul on olnud muljetavaldav. “Nii lühikese ajaga teha läbi selline muutus on olnud ilus ja valus ühtaegu,” leidis ta. “Rõõmsad ja elevil reisijad on parvlaevaliikluse uus kaubamärk aastast 2010.”
Suur avalik tähelepanu
Meenutades SLK 20 aastat, märkis Anu Hiiuväin, et parvlaevaliikluse ülevõtmise algus saarlaste poolt ja reisilaeva Estonia hukkumine sattusid täpselt ühele ajale. Praamiliikluse töötajad olid tema sõnutsi toona RAS-i Eesti Merelaevandus hingekirjas ja esimene samm oli töötajate n-ö ülevõtmine SLK-sse.
“28. septembril hukkus merelaevanduse parvlaev Estonia ja just sel päeval oli SLK noor juhtkond plaaninud minna töötajate töölepinguid üle võtma,” tähendas Hiiuväin. Järgmisel päeval siiski mindi, kuid mõistagi valitses sel päeval merelaevanduse kontoris suur mure ja masendus ning merelaevandusest üle tulnud 248 inimese kogu personalihaldus tuli SLK-l otsast peale üles ehitada.
“Praeguseks on meie inimesed laevadel ja kaldal teinud juba 20 aastat väga head tööd,” sõnas Anu Hiiuväin, nentides, et avalik liinivedu tähendab pidevat avaliku tähelepanu all olekut ja see nõuab väga kõrget pingetaluvust. “Igaüks seda ei suuda.”
SLK-s on praegu 19 inimest, kes on töötanud laevakompaniis 1994. aasta 1. oktoobrist, mõni neist töötas parvlaevaliikluses juba enne laevakompaniid. “Kuivastus töötab siiani neli Muhu “noorikut”, kellel on laevaliikluse staaži rohkemgi kui 20 aastat.”
Meelitage, aga meelitaga, ei see päästa teid enam kollapsist. Rong on läinud ja hea ongi!
Edu edaspidiseks!! kõige päevakohasem ütlus teie kiituseks on:(las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi)Muidugi on käputäis virisejaid aga enamus kiidab praegust ülevedu!
Tublid!
Väga tublid!Sõidan päris sageli ja ette heita ei ole sellele laevakompaniile küll mitte midagi.Eestlastel ongi kadeduse-uss alati sees.Ise ei võeta midagi ette ja teine ka teha ei või. See minister,kes sinna järjekordselt pandi ,võiks küll pillid kotti panna.Ta on oma küündimatust temale usaldatud valitsemisalas juba küllalt näidanud.Vahel täitsa piinlik kuulata,mida ta suust välja ajab.
Härra Leedole soovime jõudu tuuleveskitega võitlemiseks. Kahju,et Eesti riik oma vähestesse ettevõtjatesse niimoodi suhtub.Aga noh,kui riik on rikas,siis pole ju vaja ettevõtjaid hoida.Las lippavad Eestist minema!Niipalju raha ikka on,et asjapulgad oma kõrged palgad kätte saavad.Pole ime,et paljude jaoks on elu kurb ja lootusetu Eesti Vabariigis.
“Meil oleks lihtsalt piinlik saarte kogukondadele kehva teenust pakkuda!”
Okei, aga mis oli eelmisel aastal umbes samal ajal?
Suuremeelne edukas ettevõte pani liinile Regula, sest riik ei tantsinud esimese hooga kohe SLK pilli järgi sügisgraafikute tiheduse osas.
Siis polnud lihtsate saarlaste ees piinlik???