Vallavolinik Margo Berens kaevas vähitiigid enne ehitusloa saamist (25)

ÄRISALADUS: Margo Berens keelas Kihelkonna–Lümanda tee ääres asuvate tiikide pildistamise ega soovinud ka ise pildile tulla. “Me oleme projekteerijale maksnud. Ma ei taha, et konkurendid näeksid, kuidas me probleemi lahendasime,” viitas ta sellele, et kohe maapinna lähedal on paepinnas. Foto: Irina Mägi

ÄRISALADUS: Margo Berens keelas Kihelkonna–Lümanda tee ääres asuvate tiikide pildistamise ega soovinud ka ise pildile tulla. “Me oleme projekteerijale maksnud. Ma ei taha, et konkurendid näeksid, kuidas me probleemi lahendasime,” viitas ta sellele, et kohe maapinna lähedal on paepinnas. Foto: Irina Mägi

Lümanda vallavolinik ja ettevõtja Margo Berens lõi Mõisakülas kokku poolteisel hektaril laiuvate vähitiikide rajamiseks kopa maasse rohkem kui kuu aega enne vallalt ehitusloa saamist.

Berens ajas oma firma Lõukapõllu OÜ kaudu Mõisaküla Lõukapõllu maaüksusele vähitiikide rajamist esialgu korrektselt. Vallavoliniku ettevõte taotles kevadel vallalt detailplaneeringu algatamata jätmist, aprillikuus keskkonnaametilt vee erikasutusluba ja vallavalitsuselt projekteerimistingimusi.

Juunikuisel volikogu istungil mingit tõrget ei tekkinud. Valla ehitus-maaspetsialist Andres Abna tutvustas seal vastavat eelnõu ja märkis, et 5,27 ha suurusele katastriüksusele on planeeritud rajada kümme 75x 20 meetri suurust vähitiiki.

Berens taandas end arutelust ja hääletuselt, maatulundusmaa muudeti viie poolthäältega tootmismaaks ja detailplaneering jäeti alustamata.

Lümanda volikogu esimees Mart Maastik allkirjastas samal istungil otsused ka Koimlasse ja Koki külla plaanitavate vähitiikide kohta. Koimla tiike arendab samuti Berens, Koki omi Kotlandi mõisa omanik, endine riigikogu liige Indrek Raudne.

Ainsana jäi hääletusel erapooletuks volinik Harald Tõru, kes uuris volikogu istungil tiikide mõju kohta põhjaveele ja naabrite kaevudele.

Eile tunnistas Tõru Saarte Häälele, et erapooletuks jäi ta hääletusel seetõttu, et asi tundus talle absurdne. “Keskkonnamõjude hindamist ei tahetud teha. Väideti, et keskkonnakomisjonis on asja arutatud. Jäi mulje, et asi tahetakse ära teha. Minu vastuhääl poleks midagi muutnud,” ütles Tõru.

6. juunil väljastas Lümanda vallavalitsus Lõukapõllu OÜ-le projekteerimistingimused ja 3. septembril andis keskkonnaamet välja vee erikasutusloa. Ehitus Lõukapõllu maaüksusel algas augusti keskel ja tänaseks on tiigid valmis.

“Varsti laseme ka vähid sisse. Võib-olla kuue aasta pärast on midagi näidata,” jäi kevadel ka Mõisaküla külavanemaks saanud Berens eile tagasihoidlikuks ja keelas tiikide pildistamise.

Kogu asja juures on suur küsimärk see, kuidas saavad tiigid valmis olla, kui taotluse ehitusloa saamiseks esitas firma alles 5. septembril ja vallavalitsus andis selle välja 15. septembril. Ehitusloa korralduses seisab, et see jõustub vastuvõtmisest, kuid sellele võib 30 päeva jooksul esitada vaide või kaebuse kohtusse.

Margo Berens väitis eile Saarte Häälele, et vaide või kaebuse esitamise õigus on ainult temal ja tema seda võimalust kasutada ei soovi. Seega Berensi sõnul probleemi pole.

Haldusmenetluse seadustikus seisab, et vaide võib esitada “isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi”.

Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson ei osanud tööde algusaja kohta midagi öelda. Valla ehitusspetsialist Andres Abna viibis eile Rootsis ja telefonile ei vastanud. Küll aga avaldas vallavanem imestust, kuidas ajaleht viitsib just nende valla kallal närida.

Margo Berensi sõnul alustasid nad ettevalmistustöödega tõepoolest vähemalt kaks nädalat või isegi kuu aega enne ehitusloa saamist. “Seal tuli võsa maha võtta ja koorisime ära ka pinnase. Kaevetöödeks kuni 30 sentimeetri sügavuselt pole luba tarvis,” kinnitas ta. Berensi väitel aeti hiljem umbes 80 sentimeetri sügavuselt välja kaevatud pinnast tiigi ümbrusse laiali.


 

Berensit saadavad skandaalid

Margo Berens ilmus esimest korda avalikkuse ette seoses Atla sadama ehitusega. Nimelt oli ta sadama esimesel etapil alltöövõtja, teise etapi võitis juba peatöövõtjana.

Kogu ehitust saatis tüli esmalt peatöövõtjaks olnud Monoliidi ja Berensi firma Mert vahel. Nüüdse juhtumiga sarnaseid probleeme oli ka Atla sadama ehitusel. Nii näiteks hakkas II etapis ettenähtud töö lainemurdjate ehitamisel pihta juba enne ehitushanke väljakuulutamist. Ehitaja oli Berens, hiljem tehtud hanke võitis tema firma Mert. Tookord põhjendati Berensi tegevust sellega, et ta olevat lihtsalt üks hea inimene. Jää olevat ähvardanud lõhkuda Atla sadama tööde I etapil Merti ehitatud rajatised ja nii läks Berens lainemurdjat ehitades lihtsalt oma tööd päästma.

Segased lood olid ka Atla sadama III etapile kutsutud firmadega. Nimelt paistsid pea kõikide ettevõtete tagant Berensi kõrvad, olgugi et ta ise omanikeringi ei kuulunud.

Berens on seotud ka Kaarma valda Kudjapele plaanitava betoonitehasega, kus kohalikud elanikud keset elurajooni plaanitavale arendusele suur vastuseisu üles näitavad.

Kesksuvel tõusis Berens taas avalikkuse tähelepanu alla, kui MTÜ Saarte Kalandus juhatus ei rahuldanud tema firma OÜ Kutsekalur taotlust ühinguga liitumiseks, väites, et mees on vassinud kalapüügi kogustega. Nii väitis OÜ Kutsekalur põllumajandusministeeriumile, et püüdis ja lossis Atla sadama kaudu 2013.aastal mitusada kilo meresiiga, tegelikult pole aga püütud midagi.

Põhjus, miks Berens kogustega vassis, seisneb Saarte Kalanduse tegevjuhi Heino Vipi arvates tõenäoliselt selles, et mehel oli vaja põhjendada, miks ikkagi ehitatakse Lümanda valda Atla sadamat.

Raul Vinni

Print Friendly, PDF & Email