NUTIKAD LAHENDUSED: Aado Keskpaik rõhutas, et maakonna arengustrateegias pööratakse küll tähelepanu nutika kasvu valdkondadele, aga teisalt ei jäeta tähelepanuta ka olemasolevaid valdkondi, mis pakuvad praegu inimestele teenistust ja tööd. “Püütakse leida lahendusi, kuidas nende elujõudu ja konkurentsivõimet hoida,” ütles Keskpaik. Foto: Tõnu Veldre
“Maakonna eduka arengu seisukohalt on vaja luua mitte odavaid töökohti, vaid selliseid, mis pakuksid eelkõige noortele inimestele huvi ja võimaldaksid niisugust tasu, et inimene ei läheks Saaremaalt ära,” ütleb Aado Keskpaik, Tallinna ülikooli Eesti tuleviku-uuringute instituudi projektijuht.
Aado Keskpaik osaleb Saare maakonna uue arengustrateegia väljatöötamises ja ta pidas ka ettekande SaareMaaPäevade ajal toimunud ettevõtluskonverentsil teemal “Otsides nutikaid lahendusi Saare maakonna edendamiseks”.
Lahenduste otsimine on vajalik eelkõige ilmselt selleks, et peatada elanike väljavool maakonnast, ehkki, nagu teie ettekandest selgus, ei ole Saare maakond väljarände osas võrreldes teiste maakondadega veel väga hullus seisus.
Seis ei ole kõige hullem, kuigi maakonnale teeb väljaränne kahtlemata muret. Aga see on üks tahk üleriigilisest võib-olla kõige olulisemast probleemist, et meie töö ei loo piisavalt lisandväärtust. Seetõttu ei saa ka inimestele väärikat palka maksta. Tuleb otsida neid valdkondi, kus on võimalik oma tööd rakendada nii, et tooted ja teenused oleksid kallimad ning neid saaks rahvusvahelisel turul edukalt müüa.
Edasi loe tänasest Saarte Häälest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Väga tasakaalukad ja argumenteeritud seisukohad. Ning mis ka väga oluline — omavahel haakuvad seisukohad.
Minule meeldib just see tasakaalukus Aado Keskpaiga jutus – näiteks turism on lihtsalt üks majandusharu, mille arenguks piisab turismiettevõtjate koostööst, mitte ”öige saarlane on TPL!*” lähenemine, mida järjepanu peale surutakse.
Üks pisike konks on aga ka selle arengustrateegia juures. Maavalitsuses toimunud sisejulgeolekualasel nõupidamisel avaldasid praktikud arvamust, et need arengukavad, -plaanid, -strateegiad on kenad küll aga neist pole kasu, kui neid ei realiseerita ega arvestata. Ehk siis see küsimus, et kuidas on läinud hetkel kehtiva arengustrateegia ellurakendamine?
PS. Kas selles kirjutises mainitud ”strateegia kokkupanemist maavanema poolt toetama kutsutud töögrupp” on sama asi, mis kaks aastat tagasi ”Saare maavanema Kaido Kaasiku korraldusega moodustatud Saare maakonna arenduse nõukoda*” või on neid arengustrateegia koostajaid ja arengustrateegiaid veel tulemas? Koostab ju näiteks ka Saarte Koostöökogu oma arengustrateegiaid ning unetu ööga suudan ise ka paar sellist arengustrteegiat valmis kirjutada, mida mitte kellelgi vaja ei lähe ja eales ei realiseerita. :)
Populistlik jura,ASJAD KÜLAS PAIGAS !
Naised tahavad mandri mehi ja siin ruum väike midagi aretada!