Koprad ujutasid ühistu maad üle (2)

KIIRE TÖÖ: Piibe Post selgitas, et alles üleeile tõsteti kobraste tamm veest välja. Foto: Raul Vinni

KIIRE TÖÖ: Piibe Post selgitas, et alles üleeile tõsteti kobraste tamm veest välja. Foto: Raul Vinni

Valjala vallas Võrsna külas elab innukas koprapere, kes on oma kodu rajanud umbes kahe meetri laiusesse kraavi. Lapiku saba ja pikkade esihammastega tegelaste ehitatud tamm on aga mitmel korral osaliselt üle ujutanud kõrval asuva maatüki, kus kolm korda aastas niidetakse rohtu silo tegemiseks.

Ettevõtte Kõljala Põllumajanduslik OÜ agronoom Piibe Post ütles, et teda koprad otseselt ei häiri, kuid nentis, et veidi tuleb nende tegevust siiski piirata. “Selles suhtes me peame natuke piirama, et kui see nurk üle ujutatakse, ei saa siin ühtegi tööd teha. Märg pind masinat ei kanna, see on ikkagi soine ala,” selgitas Post.

Aasta tagasi maaülikoolis magistrantuuri lõpetanud Piibe Post rääkis, et tegelikult on kobraste tegemisi päris huvitav jälgida. “Minu arust on päris vahva, et nad siin tegutsevad,” ütles Post. “Põnev on vaadata, kui kiiresti nad toimetavad. See pool on siin kahe päevaga värskelt üles ehitatud,” märkis ta, viidates, et alles kolmapäeval tõsteti kobraste tamm kraavist välja ja juba reedeks oli see peaaegu täielikult uuesti üles ehitatud.

Juunikuust alates on kobraste tamm Piibe Posti sõnul kaks korda teleskooplaaduriga ära tõstetud. Agarad koprad ei ole sellest ennast heidutada lasknud ja värskeid närimisjälgi võis silmata eilegi.

Ise Piibe Post kopraid seal närimas ega ringi tatsamas näinud ei ole. Ta märkis aga, et jahimehed hakkasid kohe huvi üles näitama pärast seda, kui pilt kobraste ehitisest Facebooki üles pandud sai. “Juba kaks jahimeest on küsinud, et kus see tamm asub. Minul oleks muidugi kahju, kui jahimehed koprad üles leiaksid. Saame nendega hakkama, käime vahepeal veele teed tegemas lihtsalt,” andis Post mõista, et väike lisatöö endast suurt probleemi ei kujuta. Samuti ei ole kõnealune rohumaa kuigi suur ja kobraste tõttu on vaid väike nurk sellest niitmata jäänud.

Piibe Posti teada eelmistel aastatel koprad selles kohas toimetanud ei ole. “Vähemalt üle pole ujutanud, aga võib-olla kohalikud teavad paremini,” sõnas ta.

Saarte jahimeeste seltsi tegevjuhi Ilmo Torni andmetel on jahimehed 1. aprilli seisuga hinnanud Saare maakonna kobraste arvuks 51 isendit. “Tänaseks on see arv käesoleval aastal juurde sündinud isendite võrra kindlasti suurem,” lisas Torn.

Eelmisel jahindusaastal kütiti Saare maakonnas 30 kobrast. “Küttimise arvulist piirangut ei ole. Küttida ei tohi ainult järglaste kasvatamise perioodil, see on 16. märtsist 31. juulini,” selgitas Torn.

Kopra liha kõlbab süüa ja kobraste kasukast saab kehakatteid, kuid jahimehe jaoks on vaat et kõige olulisem kopra pealuu, märkis Torn, selgitades, et kopra kolju on jahimeestele väärtuslik trofee, mida rahvusvaheliselt hinnatakse.

Kopraid kütitakse enim varakevadel ja sügisel.

Print Friendly, PDF & Email