JÄID MAHA ESIMESEST LASUST: Esimese hundi tabas Martin Leedo umbes 30 meetri pealt, teise 80–100 m pealt. Foto: Irina Mägi
Lümanda jahiseltsi liige Martin Leedo lasi teisipäeval korraga kaks isast hundikutsikat, täites sellega poolteist nädalat tagasi jahihooaja väliselt eraldatud huntide küttimislimiidi.
“See oli erakordne juhus,” ütles Lümanda jahiseltsi liige Martin Leedo, kes laskis hundid RMK jahialal Paadla lahe ääres, kuhu ta oli läinud teisipäeva õhtupoolikul hirvepulli küttima.
Leedo sõnul passis ta parasjagu jahitornis, kui poole kaheksa paiku hüppas päikeseloojangul paksu udu seest niidetud rooalal asuvast puude saarestikust välja emahunt koos kuue kutsikaga. Kuna tuul oli soodne, siis hundid inimese lõhna ei tundnud ja tulid jooksuga jahitorni poole.
Martin Leedo sõnul pages emahunt, paar kutsikat järel, kohe pärast esimest püssipauku, kuid teine osa kutsikaid sattus segadusse ja jäi sündmuskoha lähedusse ringi tiirutama.
“Kaks kutsikat tuli hiljem veel tagasi ja neid oleks saanud ka lasta, aga lube ei olnud rohkem,” ütles Leedo, kes ühtlasi muretses, et väljaõpetamise käigus võivad hundid ka kariloomadele viga teha. “Mul on endal seal suhteliselt lähedal veisekari ja kui selline salk seal ringi laseb, siis lähevad veel vasikate kallale,” rääkis ta.
Võimalus hunti küttida ei lange osaks igale jahimehele ja ka Martin Leedol oli see esimene kord. 15 aastat jahil käinud Martini sõnul on tema raudne kirg tegelikult hirvepullide laskmine.
“Hirvepull on tark loom ja pakub jahimehele väljakutset,” põhjendas Leedo, kelle sõnul kulub hirvepulli tabamiseks teinekord kuu aega tõsist otsimist. Tõsi, sel aastal on hirvepull sattunud Martin Leedo laskeulatusse korduvalt, kuid ta ei soovi mitte iga ettejuhtuvat looma lasta. “Lased ikka seda, mis on trofeena väärt,” lausus Leedo, kelle jahitrofeede hulgas on kuued hirve medalisarved – üks kuld, kolm hõbedat ja kaks pronksmedalit.
Keskkonnaameti metsanduse juhtivspetsialist Roland Rüütli ütles, et keskkonnaameti poolt 8. septembril erakorraliselt väljaspool jahihooaega väljastatud kaks hundi küttimise luba on pärast kahe hundi küttimist selleks korraks ammendatud ja uusi lube keskkonnaamet välja andnud ei ole.
Kas uusi lube antakse või mitte, sõltub Rüütli sõnul sellest, kui palju murdmisi veel aset leiab. Ka ei ole veel määratud 1. novembril algava jahihooaja küttimismaht, mille kinnitab suurkiskjate kaitse ja ohjeldamise töörühm.
Roland Rüütli ütles, et praeguse seisuga on hundid sel aastal Saare maakonnas murdnud 64 lammast.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kas seirearuannet oled lugenud:
2013. aasta jahihooajal kütiti kokku 78 hunti ning maksimaalselt lubatav küttimiskvoot oli 113 isendit. See kvoot sisaldab ka Keskkonnaameti välja antud jahihooajaväliseid erilube, mille alusel kütiti kokku 9 isendit, neist 5 Saaremaal. Kuna eriloaga jahile järgneval jahihooajal kütiti Saaremaalt vaid 2 isendit (limiit oli 3), jääb püsima vastuolu jahinduse ühe põhitõega, et liigi arvukust reguleeritakse jahiajal ning jahiväline küttimine on mõeldud vaid erandjuhtudeks. Loodetavasti ei toimetata tulevikus enam sedamoodi.
Hundijumal Peep ei luba sul enam ühtegi luba väljastada!!!
„Martini sõnul on tema raudne kirg tegelikult hirvepullide laskmine…“
Tulevikus tuleb tõenäoliselt Kaitseliitlasi kasutada – hunditõrje operatsioonides!
Sest hundijahist lugupidavaid jahimehi lihtsalt ei jätku ja hundiarmee sigib jõudsamalt kui „püha sõdalased“!
Kas uusi lube antakse või mitte, sõltub Rüütli sõnul sellest, kui palju murdmisi veel aset leiab.
Selleks on vaja ikka mitu ülikooli läbi käia, et teha selliseid järeldusi: kütime kuuest kutsikast kaks ära ja alles jäänud neli kutsikat ei vaja enam murdmisteks eriväljaõpet – karjakasvatajate heameeleks!
Kas sa siis ei tea, et peale paugu kuulmist muutuvad hundid rohusööjateks ning neile kasvavad kabjad.
Pole midagi parata kui ühe ametniku unistus on ülim: “Ma arvan kindlasti, et hundil on koht Saaremaal ja ta peaks siin liigina elama. Me saame rääkida ühest hundiperekonnast, kes ka sigib” leidis keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Tõnu töö sigiva hundipesakonnaga, on olnud eelnevatel aastatel tõhus ja karjakaitset huntide eest vajavad juba enamused Saaremaa karjakasvatused.
Lisaks on Tõnul tänavu lausa vähemalt kaks hundiperekonda – palju õnne!
Hunditapjat tabab karm saatus
kui hunt selle Juku metsa viiks
hundiarmeega võitlejatele!
Karja kaitsetara võiks olla selline: http://www.postimees.ee/2908553/ukraina-peaminis…
Ood Punamütsikesele!
Tule nüüd tuppa, mu tütreke, julgesti lävepuust üle
Mantlike kotta jääb nagisse rippu, ja sall
Astu nüüd õieti ligi ja lase ma vaatan su üle
Olen ju haige ja ilusti tekkide all
Mütsigi ära võid võtta – ja visata otseteed ahju
Sukad saa jalast ja jakihõlm vallale vähe
Tulle vii needki, see tuhandest tühine kahju
Sinul ju ometi vaja neid enam ei lähe
Tule nüüd voodi mu juurde ja põdejat soojenda veidi
Enne kuid päästa veel lahti see viimane vöö
Enne kui tuled, sa tulle võid visata kleidi
Ära mind pelga – ega ma ära ei söö
Kas ikka tead, et huntisi ei tohi karta:
http://www.ohtuleht.ee/398613
Tubli mees!
Mul lasteaia sõber Tõnn uskus ka seda, aga lasteaia kasvatajale tegi see nalja.
Miks peab neid ilusaid loomi laskma???
Ja kuidas saab sellest röömu tunda??
Iseasi kui kütin et süüa saada, aga süüa neid ju ei saa:(
muhulasele kölbab köik süüa,nii,et head isu
kui te ei ole kogenud seda mis kahju need hundud sinu loomadele teevad siis olge parem vait.Ei ole meeldiv vaatepilt kui hommikul avastad,et sinu lambad on mahamurtud otse elumaja juurest.
Miks peab neid ilusaid loomi laskma???
Vat sellepärast, et nad sul seal Muhumaal kõrri ei kargaks!!!
Ja kuidas saab sellest röömu tunda??
Rõõmu tunnen sellest, et sul seal Muhumaal neid nuhtlusisendeid ei ole!!
Iseasi kui kütin et süüa saada, aga süüa neid ju ei saa:(
Ah, et hundipraad sulle ei kõlba, aga lambapraadi tahaks küll:(
Lugesin lehest et Martin Leedo on maha lasknud(tapnud) 2 hundikutsikat ja tunneb lausa uhkust et ometi on nüüd hunti saanud maha lasta.No kas tõesti peab selle üle uhkust tundma ? Mis kunst on maha lasta(räigelt tappa) ema sabas sörkivaid hundikutsikaid ja veel kahetsust tunda et ei saanud veel kahte kutsikat maha lasta(tappa).Muidugi teevad hundid ka palju kahju , murdes lambaid, koeri jne , aga samas ema järgi käivaid kutsikaid tappa on ka eemaletõukav. Inimlaps lööb varba ära ja juba puhutakse varbale , aga loomalapsi tapame rahumeeli. Eriti õõvastav on lugeda ta ütlemist et “KIRG ON hirvepullide laskmine”. Ma saan aru kui kirg on seeni korjata , kinnisvara koguda jne , aga meie metsade kuningat kirest tappa , lihtsalt häbi lugeda. Jube!!