Riik tahab turvalisuse tagamisele senisest enam inimesi kaasata (9)

Siseturvalisuse arengukava arutelul Saare maavalitsuses jäi eile kõlama idee, et turvalisuse edendamise eeldus on tugev koostöö kogukondade sees ja vahel. Samal ajal peaksid väiksemate kogukondade probleemid jõudma kiiremini ka kõrgemale tasandile.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre tõi välja, et arengukava üks eesmärk oleks tekitada inimestes tunne, et nad on ise osalised oma turvalisuse tagamises.

Ilma laiahaardelise kaasamiseta arengukava toimida ei saaks, tõdes Veldre. Seetõttu arengukava koostajad seda kõigis maakondades ka tutvustavad. Siseministeeriumi esindajad selgitasid, et siseturvalisuse arengukava ei ole veel valmis ja oodatakse ettepanekuid.

Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe leidis aga, et arengukavade peale üldiselt ei vaadata, kui olulisi otsuseid tehakse. Samuti oli skeptiline Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik Kristjan Moora, kes tõi välja, et mitmeid arengukavasid pole siiani täidetud.

Siseministeeriumi nõuniku Raivo Küüdi sõnul oleks probleemide kiiremaks lahendamiseks vaja konkreetset koostöövormi, milles osaleksid riigi, omavalitsuste ja ka väiksemate kogukondade esindajad. Sellisel viisil jõuaksid kohalikud probleemid kiiremini kõrgemale tasandile. Samuti aitaks see Küüdi sõnul välja sõeluda prioriteetsed probleemid ja nende põhjused.

Ministeeriumi nõunik lisas, et probleemide esitajad ei pea ilmtingimata ise ka lahendusi leidma, vaid nendega saaksid tegeleda vastava ala spetsialistid, kui selleks on vajadus. Arengukava üks eesmärk olekski, et kohalik teadmine jõuaks plaanidesse ja otsustesse, mida teeb riik.

Koosolekul arutati ka turvatunde olemuse üle. Margus Lindmäe leidis, et inimesed ei tohiks ennast liiga turvaliselt tunda, kuna see uinutab. “Kellel üleliigne turvatunne puudub, see ostab endale tulekustuti, kes tunneb ennast liiga kindlalt, ei tee ise midagi oma turvalisuse tagamiseks,” nentis Lindmäe.

Koosoleku kokku võtnud Eimar Veldre tõdes siiski, et turvatunne võiks suureneda, kuid samal ajal peaks kasvama ka teadlikkus.


 

Korrakaitseseadus tekitas lahkarvamusi

Koosolekul tuli kõne alla ka 1. juulist jõustunud korrakaitseseadus. Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam küsis, kas see ei mõjuta turvalisust, kui avalikus kohas võib alkoholi tarbida. Aardam märkis, et siiani suudeti olukorda vallas ohjes hoida, kuid praegu selleks enam võimelised ei olda.

Riigikogu liige Kalle Laanet selgitas, et praegu kehtiva seaduse järgi on inimestel võimalik ise rohkem sekkuda. Ta lisas, et uues seaduses ei ole kuskil kirjas, et võib avalikult juua, vaid et see ei ole otseselt keelatud kohtades, mida seaduses ei ole eraldi märgitud. Samas tõdes Laanet, et korrakaitse seaduse jõustumisega kaasnes liialt vähe selgitustööd.

Ka siseministeeriumi nõunik Raivo Küüt ütles, et küsimus on paljuski hoiakute kujundamises. Juhul kui leitakse, et alkoholi avalik tarbimine pole eetiline, siis tuleb kogukonna liikmetel endil sekkuda.

Selleks, et jõuda ühele meelele, mida seadus ütleb ja mida mitte, luges Laanet saalisviibijatele ette avalikus kohas käitumise üldnõuded.

Print Friendly, PDF & Email