Naisetapja hakkas vanglas sarisülitajaks (4)

EI TOHI SÜLITADA! Kui Sulev Kirs leidis, et vangivalvurid peavad tema sõimu ja sülitamise ära kannatama, siis kohus nii ei arvanud. Foto: arhiiv

EI TOHI SÜLITADA! Kui Sulev Kirs leidis, et vangivalvurid peavad tema sõimu ja sülitamise ära kannatama, siis kohus nii ei arvanud. Foto: arhiiv

Elukaaslase tapmise eest vangis istuv saarlane Sulev Kirs, kes tahtis vaidlustada talle vanglas valvurite pihta sülitamise ja nende sõimamise eest mõistetud karistust, ei pääsenud riigikohtus löögile.

Riigikohtu loakogu ei võtnud esmaspäeval Kirsi (65) advokaadi kaebust arutusele, seega jäi jõusse Tallinna ringkonnakohtu otsus, millega mehe senisele karistusele lisandus 3 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust alates 25. maist 2013. Kirs kannab vanglas 2008 .aasta lõpul mõistetud 7,5 aasta pikkust vanglakaristust oma naise surnuks peksmise eest.

Ropp suuvärk

Oma ropu suuvärgiga torkas Kirs silma juba Kuressaare kohtumajas, kuid vanglas lisandus pidevale vangivalvurite sõimamisele ka nende pihta sülitamine.

Seetõttu anti Sulev Kirs uuesti kohtu alla ja mõisteti tänavu aprillis süüdi selles, et ta alates 2. novembrist kuni 21. juunini 2013 Harku ja Murru vanglas ning hiljem Tartu vanglas, kokku 17 korda, solvas valvureid ebatsensuurseid väljendeid kasutades ja nende pihta sülitades. Kirs ise põhjendas seda sellega, et valvurid olevat teda provotseerinud.

Kirsi kaitsja üritas asja pehmendada ja nentis, et sülg on tabanud ka valvurite katmata kehaosi vaid seetõttu, et vangivalvurid ei kasutanud vangiga suheldes kohustuslikke kaitsevahendeid.

Kannatanud ehk vangivalvurid rääkisid, et vangid kasutavad küll pidevalt ebatsensuurseid väljendeid, kuid Sulev Kirsi sõnavara peamiselt roppustega piirduski. Mees ei käinud sealjuures närvidele ainult valvuritele, vaid Kirsi väljendusviis oli ka kaasvange niivõrd ärritav, et Kirs tuli paigutada eraldi kongi. Ka seal jätkas ta ropendamist, kui kuulis kedagi liikumas või nägi kedagi hoovis.

Kirsi kaitsja leidis seepeale, et solvumise ega süüdimõistmiseks aluseks ei saa olla vangi tavapärane keelepruuk, olgugi et see oleks vabaduses viibivate isikute vahelises vestluses taunitav.

Riie peaks kaitsma

Kaitsja lisas, et vangivalvuritele on riigi poolt väljastatud tööriided, ka on neil kaitsevahendina kasutada prillid. Samuti leidis ta, et tööriietele sülje sattumine ei anna põhjust solvumiseks. “Tööriiete määrdumine olenemata viisist ja ainest ei saa olla solvumise aluseks,” väitis riigi poolt Kirsile määratud kaitsja, kes teenis oma töö eest 144 eurot.

Kirsi süüdistanud prokurör kaitsja väitega, et tööriiete määrdumine ei saa olla solvumise aluseks, ei nõustunud. Ta märkis, et sülitamine iseenesest on väga tülgastav ja antisotsiaalne komme, mis levitab pisikuid. “Sülitamine, ammugi veel näkku sülitamine on meie kultuuriruumis solvanguks peetav. Nii on “näkku sülitamine” kasutusel ka väljendina solvava teo kohta,” leidis prokurör.

Ta lisas, et see, kas kannatanud kannavad isiklikku või tööriietust, ei oma mingit tähtsust, kuna sülitamisega saab vaatamata nende riideesemete kuuluvusele riivatud kannatanu kehaline puutumatus ja inimväärikus. Prokurör ei nõustunud ka sellega, et vanglaametnik peab solvangute suhtes täiesti tundetu olema.

Kohus leidis, et kuna seadusandja on pidanud vajalikuks kriminaliseerida võimuesindaja solvamine ning vangla valvurid kuuluvad võimuesindajate hulka, ei ole mingit põhjust väita, et vanglaametnikud peaksidki taluma kinnipeetavate solvanguid ja ebatsensuursete väljendite kasutamist.

Print Friendly, PDF & Email