Saarlaste viimane lahing Läänemaal

PROPAGANDAPILT: Vanemleitnant M. Kozlovi nimelise kordoni piirivalvurid seersant J. Kandrunin (paremal) ja reamees J. Gorbunov toimkonna vahetumisel vanemleitnant M. Kozlovi hukkumise paigas mälestuskivile lilli panemas. Foto: Eesti Teadeteagentuur / Eesti filmiarhiiv

PROPAGANDAPILT: Vanemleitnant M. Kozlovi nimelise kordoni piirivalvurid seersant J. Kandrunin (paremal) ja reamees J. Gorbunov toimkonna vahetumisel vanemleitnant M. Kozlovi hukkumise paigas mälestuskivile lilli panemas. Foto: Eesti Teadeteagentuur / Eesti filmiarhiiv

Nädal tagasi avati Noarootsi vallas Spithami küla lähedal mererannas mälestuskivi. See sündmus annab põhjuse meenutada, mis juhtus selles kohas kuuskümmend kolm aastat tagasi. Toona ööpimeduses toimunud lahingus osalesid ka saarlased. Mis ikkagi ajendas neid mehi vabast maailmast tagasi pöörduma, et siin surra?Alustame siiski eelmisest nädalast. 6. septembri keskpäeval eemaldasid saarlane Hugo Tõrs ja Noarootsi vallavanem Triin Lepp katte mälestuskivilt, millel tekst “Siin langesid 2. septembril 1951 Lembit Ustel, Aksel Pors, Friedrich Põld ja Kreums, kelle sünniaeg teadmata. Nad andsid elu Eesti tuleviku nimel”.

Hugo Tõrs ütles kivi avamisel, et Nõukogude ajal pandi langenud kordoniülemale ja luurajaid tõrjunud piirivalvuritele mälestuskivid, aga Rootsist tulnud ja Läänemaa rannas tapetud eestlaste, kelle hulgas oli ka tema onu Lembit Ustel, mälestus oli seni jäädvustamata.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email