Tuumaseened? Ah jätke jutt! (2)

TALVEVARUD OLEMAS: Sirje Azarovile korjatud seeni näitama tulnud Kuressaares elav Linda Priske korjas mõne purgi jagu kaseriisikaid talveks Veerelt ja Vaigult. Esimesi teadmisi seentest jagas talle vanaema. Foto: Raul Vinni

TALVEVARUD OLEMAS: Sirje Azarovile korjatud seeni näitama tulnud Kuressaares elav Linda Priske korjas mõne purgi jagu kaseriisikaid talveks Veerelt ja Vaigult. Esimesi teadmisi seentest jagas talle vanaema. Foto: Raul Vinni

Erakordne seenesügis paneb rahva fenomenile selgitust otsima ja räägitakse, et ehk on seente vohamine tingitud Jaapani tuumajaamas juhtunud õnnetuse mõjudest.

Tuntud Saaremaa seenehuviline Vello Liiv oli eile pärastlõunal seeni uurimas Pühajärve ääres. “Olen juba kolm nädalat mandril olnud. Kui ära tulin, oli Saaremaal null seent,” ütles ta telefonis.

Rahva seas levivat juttu, et nüüdne seenerohkus võiks tingitud olla Jaapanis mõne aasta eest toimunud tuumakatastroofist, ta tõsiseltvõetavaks ei pea. “Igat rumalust ei tasu kuulata!” nentis Liiv.

Mandril seeni metsast kärutäite kaupa välja ei veeta. Seente hulk sõltub Liivi arvates vahepeal maha sadanud totaalsest vihmast: “Seen ilma veeta ei kasva. Täiesti normaalne seeneaasta on. Kukeseente kasvuaeg jäi paraku kuivaperioodi.”

Küsimus Jaapani tuumajaamas juhtunud õnnetuse võimalikust mõjust pani eile Saaremaa muuseumis avatud seenenäituse koostaja Sirje Azarovi hetkeks mõtlema. “Mine tea, midagi veidrat on toimumas küll, sest seened kasvavad seal, kus neid muidu ei ole,” tõdes ta.

Saaremaa muuseumis 30. korda toimuval näitusel on välja pandud valik Lääne-Saaremaalt korjatud metsaandidest. Enim on eksponeeritud erinevaid puravikuliike, kuid nende aeg hakkab juba läbi saama. Kukeseeni on aga vähe.

Sirje Azarov usub, et kukeseene aeg on veel ees, kuigi vahepealne kuivus ja seejärel alla sadanud tugev vihm võisid seeneniidistikku ka kahjustada.

Täna uuendatakse osa väljapanekust. Selleks plaanitakse ringkäik teha Mändjalas.

Enim leidub metsas lehmatatikut. “Kuigi tegemist on kuiva metsa seenega, siis sel aastal leidub seda igal pool kõrgemates kohtades ringidena kasvamas,” rääkis Azarov, hoiatades, et sel aastal on puntidena kasvamas ka valge kärbseseen, mis tavaliselt kasvab üksikuna.

Kuivas metsas on seeni vähem. “Tasub trügida erilistesse rägastikesse, kus on palju kuuse- ja kaseriisikaid,” soovitas ta. Punast kärbseseent on samuti palju. “Varem pole meil olnud võrk-kivipuravikku ja lepapuravikku. Jätkuvalt ootame, et keegi tooks meile saatana-kivipuraviku,” ütles näituse korraldaja.

“Magepilvik, mille võiks kohe pannile panna, on inimestele tundmatu. Samuti tuhmuv pilvik,” tõi ta näiteks. Tegelikult kõlbavad ka murumunad süüa. “Lõikad pooleks ja praed panni peal. Tal on selline kerge pähklimaitse,” ütles Azarov.

Metsašampinjonil on aniisilõhn. Tal pole all tuppe ja eoslehed on roosakad juba noorena. Paraku on metsašampinjon väga sarnane valge kärbseseenega. “Kui kahtlusi on, jäta parem metsa,” soovitas Sirje Azarov tundmatute seente korjamist vältida.

Print Friendly, PDF & Email