Seakatk oleks Saaremaa seakasvatusele saatuslik (6)

MARGUS ÕUNPUU: “Me oleme siin juba aastaid hinge kinni pidanud.“ Foto: Egon Ligi/ arhiiv

Eile teatavaks saanud uudis Valgamaal seakatku surnud metsseast Saaremaa seakasvatajaid paanikasse ei aja, ehkki sigade haigestumine tooks Saaremaa seakasvatusele kaasa rängad tagajärjed.

“Loomulikult on kõik meetmed katku ärahoidmiseks võetud, see on ju minu elu ja minu bisness,” ütles Valjala söödatehase tütarettevõtete juhataja Margus Õunpuu. “Kui siin midagi tuleb, siis on persses ja kogu lugu!”

Saaremaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Andro Jürisson ütles, et kodusea haigestumise korral hävitatakse nakatunud kohast kõik sead kuni 3 kilomeetri kaugusele jäävates farmides. Et Saaremaa suuremad seafarmid asuvad üksteisest rohkem kui 3 km kaugusel, tähendab see, et n-ö juhtumipõhiselt ennetava meetmena võib korraga hävitamisele minna mitte rohkem kui mõni tuhat siga. Kokku on Saare maakonnas umbes 30 000 siga.

Margus Õunpuu sõnul on sigade Aafrika katku oht seakasvatajatele teada olnud juba pikemat aega. “Me oleme siin juba aastaid hinge kinni pidanud,” rääkis Õunpuu. “See on selge, et katk on tulnud meile ida poolt, seal nad võitlevad juba aastakümneid selle seakatkuga.”

Õunpuu sõnul on Saaremaa katku leviku osas võrreldes Lõuna-Eestiga kindlasti paremas seisus, sest meri hoiab nakatunud metssigu siit eemal.

Andro Jürisson ütles, et Saare maakonnas on poolsada hoonet, kus sigu peetakse. Suuremas osas majapidamisest on 1–4 siga, suuremates farmihoonetes aga mitu tuhat siga.

Kõik vajalikud meetmed katku leviku peatamiseks Saaremaal on juba käigus ja kuni haigus pole jõudnud kodusigadeni, lihtsalt jälgitakse selle võimalikku levikut metssigade hulgas.

Põhirisk on ikkagi see, et haige metssiga satub kontakti farmis peetava koduseaga, märkis Jürisson. “Selliseid majapidamisi, kus sigu väljas peetakse, Saaremaal otseselt ei ole,” kinnitas ta. Samuti tuleb väikestes sigalates jälgida, et sööt ja joogivesi oleksid metssigadele kättesaamatud. Suurtes sigalates on sööt punkrites, kuhu metsloom juurde ei pääse. Ohuks võib kujuneda ka kodusigade söötmine kuumtöötlemata metssealihast toidujäätmetega.

Eile teatas veterinaar- ja toiduamet, et Valgamaal Hummulis leiti surnud metssiga, millel diagnoositi sigade Aafrika katk. Taudi kandnud surnud metssiga leiti 6 km kaugusel Läti piirist. Ühelgi koduseal haigust seni diagnoositud ei ole.

Seoses sigade Aafrika katku diagnoosimisega Eesti territooriumil kutsub põllumajandusminister Ivari Padar VTA peadirektori ettepanekul kokku riikliku tauditõrje komisjoni.

25. juulist kehtib kogu Eesti territooriumil kodusigade ja farmis peetavate metssigade välitingimustes pidamise keeld. Inimestele sigade katk ohtlik ei ole, kuid see võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.

Print Friendly, PDF & Email