Pääs lossihoovi võib tulevikus raha maksta (17)

MUUDATUSED TULEMAS: Muuseumi direktor Endel Püüa nendib, et tulevikus lossihoovi öösiti enam ei pääse. Foto: Irina Mägi

MUUDATUSED TULEMAS: Muuseumi direktor Endel Püüa nendib, et tulevikus lossihoovi öösiti enam ei pääse. Foto: Irina Mägi

Juhul kui Saaremaa muuseumil tekib sihtasutuseks muutudes vajadus hankida lisaressursse, tuleb direktor Endel Püüa sõnul kaalumisele lossihoovi sissepääsu eest piletiraha küsimine.

“Peame kurvastama eelkõige sellega, et ööseks peame lossihoovi sulgema,” ütles Püüa, põhjendades seda järgmiselt: “Sigatsemist ja vandaalitsemist on päris palju, just nädal aega tagasi löödi üks prožektor kiviga puruks.”

Direktor Püüa selgitas, et mujal on taolised kompleksid kas üldse piletiga külastatavad või avatud vaid teatud aegadel. Lossihoovi ööseks sulgemist ei ole Püüa sõnul oodata siiski enne 2016. aastat, mil väravad suletakse eeldatavasti vahemikuks 22–8.

Piletimüük lossihoovis

Endel Püüa arutles ka selle üle, mis saab siis, kui muuseum muutub sihtasutuseks. “Riik on küll lubanud, et toetab samas mahus kui enne sihtasutuseks muutmist, kuid lepingutes on klausel, et riik toetab samas mahus võimalusel,” märkis ta.

Ja isegi kui riik annab toetust sama summa ulatuses, läheb elu siiski järjest kallimaks, nentis Püüa.

See nõuaks aga lisavõimaluste otsimist eelarve toetamiseks ja päevakorda võib tulla küsimus, kas hakata juba lossihoovi väravas pileteid müüma või leiab puuduva summa linnavalitsus.

Püüa selgitusel on lossihoov sisuliselt juba praegu vabaõhumuuseum, kus on tasuta püsinäituseid Püssirohu- ja Suurtükitornis ning taastatud ajaloolised kindlustused.

Lisaks märkis ta, et lossihoovis käib vähemalt kaks korda rohkem või enamgi inimesi kui lossis sees, mistõttu oleks just see üks võimalikke lisaraha teenimise võimalusi.

“Ma tean, kui raske on see küsimus neile, kes on harjunud, et see on avatud territoorium,” tõdes Püüa.

Kindlasti peaks piletisüsteem olema väga paindlik. Näiteks asub lossihoovis ka arhiivraamatukogu, kuhu võimaldatakse tasuta sissepääs. Endel Püüa sõnas, et selle jaoks peab mingisuguse lahenduse välja mõtlema.

Püüa selgitas, et sihtasutus peab rohkem tähelepanu pöörama rahateenimisele ning teaduslik ja museaalne pool võib seetõttu tahaplaanile jääda.

“Uurimine ja kogumine kannatab kommertsi all, sest igapäevase muuseumitöö asemel tuleb atraktiivne olla ehk nii-öelda pulli teha,” nentis direktor.

Poliitiline otsus

See on aga riigi poliitiline otsus ning 2016. aasta lõpuks peab enamik muuseume olema muudetud kas riigi ja omavalitsuse ühiseks või ainult omavalitsuse sihtasutuseks või siis antakse muuseum lihtsalt omavalitsusele üle.

Püüa avaldas lootust, et enne muudatuste tegemist võimaldatakse käimasolev projekt rahulikult lõpule viia ning väärikalt tähistada muuseumi 150. juubeliaastat.

Praegusel hetkel katab Saaremaa muuseum ise umbes poole oma jooksvatest kuludest. Endel Püüa hinnangul on seda rohkem kui enamikul teistel Eesti muuseumitel. Numbriliselt teeb see Püüa sõnul ligi 300 000 eurot aastas.

Print Friendly, PDF & Email