Kuhu müüa Saaremaa lihaveist? (1)

Saare maakonna veisekasvatajatele on lihaveiste turustamine kindlasti äärmiselt oluline teema.

Saare maakonnas on suurim lihaveiste arv. 4. septembri seisuga oli Saaremaal 9424 lihaveist, mis moodustab 14% kogu Eestis kasvatatavate lihaveiste arvust.

Teame, et turustamine oli edukas 2010.–2012. aastani, siis avanes Eesti jaoks Türgi turg. 2011. aastal müüdi sinna Eestist 6395 pulli, neist Saare maakonna kasvatajatelt 379 (13,1%). Veiste müük Türgi turule aitas olulisel määral kaasa veiste eest makstava hinna tõusule, samas tekkis ka kerge defitsiit Eesti tööstusele müüdavate loomade osas.

Kuna Eesti oli esimene riik Euroopa Liidus, kust oli võimalik loomi Türki müüa, oli see äärmiselt suureks abiks. Hiljem avas Türgi piirid teistelegi Euroopa riikidele ja ka Ladina- Ameerikale, kust pakutud elusveiste kogused olid palju kordi suuremad, kui suudeti pakkuda Euroopast. Turul tekkis loomade üleküllus ning kohalike kasvatajate jaoks hakkasid hinnad langema. Hakates kaitsma oma riigi kasvatajate huvisid, tõstis Türgi tollimaksu määrad mitmekordseks. Praeguseks ei ole olukord muutunud. Türgi turg on endiselt suletud. On antud välja veksleid tähtaegade kohta, mil turg võidakse uuesti avada, kuid tulemusi ei ole. Tõumullikate turg on aga lahti ja alles eelmisel nädalal valiti sinna Eestist 150 holsteini tõugu mullikat.

Euroopa Liit, Šveits ja Liibanon

Alternatiivturud on veel Euroopa Liidu maad. Eestist on lähiminevikus tapa- või nuumaveiseid müüdud Lätti, Leetu, Poola, Saksamaale, Hollandisse, Itaaliasse, Hispaaniasse. Väikesi koguseid ka Kreekasse ja Horvaatiasse.

Veiste müük Euroopa turule on meie poolt vaadatuna alati pisut komplitseeritud, kuna transport pikkade vahemaade taha mängib loomade lõpphinna kujundamisel meie kahjuks. Täpseid nuuma- või tapaveiste koguseid meil teada ei ole, kuna loomade turustamisega Euroopasse tegelevad Eestis mitmed vahendusettevõtted. Lisaks müüakse suures koguses piimatõugude pullvasikaid.

Tänavusest aastast on uue nn kolmanda riigi ekspordituruna avatud Liibanoni turg. Seal kasvatatakse veiseid väga vähesel määral. Ka sellesse riiki ostetakse üsna suurel määral nuuma- ja tapaveiseid. Liibanoni ostjad ei ole loomade kvaliteedi osas nii nõudlikud, kui olid Türgi ostjad. Samas ei ole ka hind võrreldav “Türgi heade aegadega”. Praegu tundub, et Liibanoni saab loomi müüa ka edaspidi. Saaremaalt on sinna müüdud ligi 200 lihaveist.

Alternatiivse nišitootena on võimalik Šveitsi turule müüa rohumaal kasvatatud ja nuumatud lihaveiseid. Projekt kaasab kolme Balti riiki. Tegemist on spetsiaalselt sealse turu nõudlust rahuldava tootega, kus lihakeha kaal peab olema 260–300 kg. Šveitslased eelistavad lihakehade rasvakusklassi viiepallisel skaalal kahest neljani, kõrgeim hind on rasvakusklassil kolm. Kogu Baltikumi peale on loomade müügimaht suhteliselt tagasihoidlik, ca 800 looma aastas. Loodetavasti võimaldab algusjärgus olev projekt tulevastel aastatel müügikoguseid ka kasvatada. Viimase aasta jooksul on Baltic Grassland Beef’i projekti kaudu Saaremaalt müüdud 30 veist.

Eesti lihaveiste tase on ebaühtlane

Probleemi, miks ei ole Eestist võimalik lihaveiseid piisavalt stabiilselt müüa, üks põhjus on kindlasti Eestis kasvatatavate lihaveiste ebaühtlane tase. Augustis Saaremaal avatud uus nüüdisaegne nuumafarm on kindlasti väga hea näide, kuidas kasvatajad on hakanud ilmselgelt mõtlema kvaliteedile panustamisele. Selliselt ühtlaselt kasvatatud ja nuumatud veistest saab ka hea kvaliteediga veiseliha. Taolisi nuumafarme on Soomes näiteks üle 30. Kohalik tööstus on koostööst nende farmidega väga huvitatud, tagades loomade ostmise ja realiseerimise.

Ka Eestis peaks nuumafarmide arv tulevikus kindlasti kasvama. Samuti on meil praegu üle 67 000 lihaveise, mis näitab sektori jätkuvat kiiret arengut. Arvukus suureneb ca 14% aastas. See tähendab aga, et Eesti kasvatajate jaoks on iga võimalik turg, kuhu oleks võimalik loomi müüa, õlekõrs, millest kinni haarata. Ka on vajalik Eesti poolt paremini korraldada loomade müügi organiseerimist. Tuleks rajada tootjatele kuuluv kogumiskeskus, kus ostjad saaksid loomi juba kohapeal valida. Sageli heidavad välisriikidest saabunud ostjad meile ette liiga suurt ajakulu, mis seotud loomade valikuga. Palju lihtsam on seda teha ju riikides, kus loomade kontsentratsioon on märksa tihedam ja pakkumine suurem.

Venemaale ei ole tapaveiseid Eestist taasiseseisvumise järgselt müüdud. Võimalik, et kehtestatud embargo loob selleks uued võimalused. Elame-näeme.

Eesti lihaveisekasvatajate algatusel on põllumajandusministeeriumis ettevalmistamisel lihaveisekasvatuse arengukava, mis hõlmab kindlasti ka loomade müügi võimalusi ja potentsiaalsete turgude otsimist.

Me kõik saame Eesti lihaveisekasvatuse arengule kaasa aidata, tarbides enam kodumaist veiseliha.

Tanel Bulitko
Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees

Print Friendly, PDF & Email