Saarlased veavad metsast puravikke kärutäite viisi (1)

SEENEKÄRU: Nii palju puravikke kui tänavu – kärutäite kaupa –, pole Heidi Hanso veel kunagi korjanud. Foto: Halliki Hanso

SEENEKÄRU: Nii palju puravikke kui tänavu – kärutäite kaupa –, pole Heidi Hanso veel kunagi korjanud. Foto: Halliki Hanso

Metsast korvi-, ämbri- või lausa kärutäite viisi seeni korjavate saarlaste sõnul nad nii head puravikuaastat ei mäletagi.

“Nii hea seeneaasta oli üsna mitu, võib-olla isegi kümme aastat tagasi,” meenutas hambaarst Sergei Bortnikov. “Siis oli väga palju kivipuravikke, aga vahepealsetel aastatel – üks-kaks kõige rohkem.”

Oma sõnul on Bortnikov metsas käinud vaid korra – ja linna lähedal metsas, kus samal päeval käis vähemalt paar bussitäit seenelisi –, ent saak oli vägev. “Olin ainult tunnikese, aga seente kuningat kivipuravikku oli nii-nii palju,” rääkis hambatohter. “Ma lugesin ajalehest, et tänavu ei tulegi seeni, aga vastupidi – see on kümne aasta parim puravikuaasta!”

Korjatud seened Bortnikov sorteerib, pannes punase kübaraga haavapuravikud marineerimiseks eraldi. Kivipuravikest Bortnikov osa marineerib, osa kuivatab – kuivatatud seentest on hea suppi teha. Ja osa – ainult tugevad seened – pannakse pannile. “Natuke õli ja sibulaga praadida, siis kartulit – suurepärane,” kinnitas tohter.

Bortnikov lubas, et seekordne metsaskäik ei jää viimaseks. “Kas ma täna jõuan, aga homme-ülehomme kindlasti,” lausus ta.

Sõpradele “seeneabi”

“Nii head seeneaastat ma tõesti ei mäleta,” ütles Orissaare vallas elav vabakutseline teletoimetaja Heidi Hanso, kelle tänavusest enam kui rikkalikust seenesaagist annavad tõendust fotod Facebooki lehel. “Oma täiskasvanuea jooksul pole ma sellist seeneuputust küll näinud – korjasin eilse (üleeilse – toim) päevaga viis suurt aiakärutäit.”

Hanso sõnul on seened nähtavale ilmunud vaid mõne päevaga. “Kui umbes viis päeva tagasi metsas käisin, oli puudealune tühi, aga kui üleeile (laupäeval – toim) läksin, tulin 15 minuti pärast metsast välja, neli kahekümneliitrist ämbrit seeni täis.”

Hanso korjab kõiki seeni, mis teele ette jäävad ja süüa sünnivad, välja arvatud kaitsealuseid liike.

“Kukeseeni on praegu väga vähe,” nentis Hanso. “Samas on just välja ilmunud riisikad ja ilmselt on ka neid tulemas suurtes kogustes.”

Heidi Hanso hinnangul on puravikud suurepärased marineerimiseks. “Katsetan paljude marinaadidega,” rääkis ta. “Samuti kuivatan puravikke – imehea on need pärast pulbriks lasta või kasutada tükkidena suppide-kastmete-padade-hautiste sees.”

Osa seeni praeb ta aga võiga ja paneb sügavkülma – kui seeneisu tuleb, on hea võtta.

Seeni ei varu Heidi Hanso ainult oma pere tarvis. Ta varustab ka oma linnakorterites elavaid sõpru, kes ise metsa ei jõua, pakkudes neile “seeneabi”.

Seda, kas ta käib seenel oma koduvalla metsades, Hanso täpsustada ei soovinud: “See, kus ta seenekoht asub, on ju eestlase rahvussaladus.”

Lase või liugu

“Tänavu on just hea puravikuaasta – metsad on seeni täis alates kivipuravikest ja lõpetades punapuravikega,” ütles Kuressaares õmblejaametit pidav Marina Mahl. “Kui inimene ütleb, et metsas pole seeni, näitab see, et ta ei viitsi kodust välja minna. Näiteks tatikaid on metsas nii palju, et lase liugu ja niida vikatiga!”

Kui mõnigi seenesööja tatika ära põlgab, siis Mahla hinnangul on tegemist suurepärase söögiseenega, mis on maitsev nii marineerituna kui ka pannil praetuna.

Mahla sõnul leidub praegu kõige rohkem seeni leht-segametsades, kus metsaalused on niiskemad. “Männimetsas veel nii palju ei ole, natuke on aega vaja,” lausus Mahl.

Ka tema marineerib puravikke ja paneb purki. Kuivatatud seened sobivad Marina arvates aga suurepäraselt näiteks pasta ja kanatoitude sisse.

Print Friendly, PDF & Email