Kuressaare linnavalitsus esitas keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) taotluse Kuressaare lahe seisundi parandamiseks vajalike uuringute rahastamiseks 50 000 euroga.
Arendusosakonna juhataja Simmo Kikkase sõnul peaks vastus rahalise toetuse kohta tulema detsembri keskpaigaks. Ta selgitas, et uuringud peaksid vastused andma nii kalastiku, linnustiku, taimestiku kui ka muda kohta.
Samuti peaks selguma, kui palju segavad veevahetust faarvaatri vallid ja Ujula abaja muul.
“Kuressaare lahes on veetaimestik väga agressiivselt arenenud. Nende taimede lõikamine on põhimõtteliselt sama, mis muru niitmine, see ei lahenda probleemi. Tahakski, et teadlased annaksid hinnangu, milliseks see tulevik siin 30 aasta lõikes kujuneb ja mis suunas protsessid liiguvad,” andis Kikkas mõista, et otsitakse pikaajalisi lahendusi. “Kompleksne teadmine on puudu ja seda me loodamegi saada.”
Simmo Kikkas lisas, et sadamaga seotud uuringuid on tehtud, kuid terviklikuma pildi saamiseks on vaja laiahaardelisemat uuringut.
“Keeruline ülesanne on see, et faarvaatri (laevatee – toim) kaevamisel tekkinud vallid on lindude poolt omaks võetud, see on juba linnustiku kahjustamine, kui neid puutuda,” selgitas ta.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kui linnavalitsus hoolib rohkem lindudest kui linnaelanikest ja linna arenguvõimalustest, siis on midagi viltu. Väga viltu. Linnud tulid ja linnud ka lähevad, tegemist on liikuvate olenditega erinevalt seisvast veest (nii otseses kui kaudses mõttes)
Sadam merelinnas on täiesti enesestmõistetav asi. Aeg, kus Kuressaarest ei saanud merele oli siis, kui kuskilt ei saanud merele — NSVLi piiritsoon. Iseseisvuse taastamisega tuli ka vabadus liikuda, ka mööda merd ja kõigil.
Sadamaid tekib Saaremaal nagu seeni peale vihma. Kui ilkuda, siis ühelgi läänemere saarel pole nii suurt sadamate ja registreeritud aluste suhet. :)
Jahisadam toob Kuressaarele kasu, kui väidetavale turismilinnale aga raha neelab nagu golfiväljak.
Sadama projekti juures oli ka tulevikkuvaatav uuring nii kalastiku, linnustiku, taimestiku kui ka muda kohta, muud moodi poleks saanud ju seda sadmat ehitadagi. 10 aasta jooksul on tehtud 5 lisauuringut nende vallide kohta, mida algse projekti järgi ei tohiks seal üldse olla. No teeme ühe uuringu veel, siis saame komplekse asja ja siis veel ühe kuidas neid teadmisi siis rakendada. Viimane süvendamine oli natuke odvam, kui plaanitav uuring. :)
See kompleksne teadmine võib tulla ka see, et lahendust pole.
Varem oli linnavalitsuses ARENGuosakond, Simmo Kikkas tegi ARENDUSosakonna. Nüüd on tohutu asjade ARENDUS aga ei mingit ARENGUT asjadega pole kahjuks näha — 2007 aastal proovis Kuressaare linn üle omavalitsuse jõu käivat Kuressaare Jahisadamat AS-ile Saarte Liinid parseldada ja Riigile kuuluv Saarte Liinid saatis linna kuu peale. Sama asja proovis Hanso teha nüüd sel aastal ja saadeti ka mai kuus sama koha peale. Tohutu areng!
Edu uurijatele!
Meil ju eeskuju uuringutest olemas.Mandrivahelise silla esialgne maksumus oli sama,mis uuringuteks on läinud,teisisõnu ,hea võimalus raha kantida.
See, et see üks suur porilomp on igale linnlasele teada, mida seal uurida.
Sadam on nats vale koha peale rajatud, muid põhjuseid nagu pole.
Linnavalitsus otsib võimalusi lahe korrastamiseks- otsige aga otsige, see mis teil leidmata jääb, on õige lahendus. Kui üks asi on täiesti valesti projekteeritud ning ehitatud, siis ei aitagi muud, kui ühenduseauk uuesti kinni, kopp merepõhja ja süvendama. Süvendage, süvendage ja veelkord süvendage!!
Kuressaare jahisadam Tori abajas on siiski õnnestunud projekt. Vähemalt ei ole seda, mida algselt kardeti, et ajab kinni. Taimed muidugi kasvavad ja see on tavaline asi.
viljandi aga soovib tehnoparki suurendada,et töökohti juurde tekiks.igal linnal oma prioriteedid.