Kõne Iffile: No tule taevas appi! (9)

Seekord räägime Iffiga juba mõnda aega kehtinud korrakaitseseaduse neist punktidest, mis käsitlevad avalikes kohtades napsitamist, ja nn igaüheõigusest viibida võõral maal ka pärast päikeseloojangut.

Tule taevas appi! Kes selliseid seadusi küll välja mõtleb?

Võtkem või see korrakaitseseadus. Kui varem olid mingisugusedki piirangud, oli asi veel enam-vähem. Nüüd aga, pärast selle seaduse kehtima hakkamist – nii palju, kui mina ringi käinud ja näinud olen – on avalik läbu läinud suuremaks ja see mulle ei meeldi.

Tõesti, Muhus ei saagi aru, et seoses selle seadusega suurt midagi muutunud oleks, küll aga suuremates kohtades. Mul on paar korda olnud vabaõhuesinemisi ja kui seal pool seltskonda on ikka täiesti purjus ja pärast rahva lahkumist terve plats igasugust taarat täis, ega see pilt meeldiv ole.

Võib-olla on kuskilt otsast õigus nendel vandenõuteoreetikutel, kes arvavad, et selle seaduse taga on alkoholitootjate lobitöö ja kokkumäng. Minu meelest on see äärmiselt kahepalgeline poliitika: ühelt poolt tehakse mingisuguseid istungeid ja räägitakse eestlaste alkoholismist, samas on televisioon ikka alkoholireklaami täis. Ja nüüd tagatipuks see seadus.

Seadusandjad ütlevad, et me ei ela mingite keeldude-käskudega riigis, nagu oli nõukogude ajal. Et meil on vabadus ja iga inimene võib teha, mis tahab. Kas asi ikka peaks päris nii olema?

Jutt, et inimesed ei pea nüüd politseid kartma, kui piknikul õlut või siidrit joovad – no kui palju seda hirmu siis enne oli?
Ja tehke mulle selgeks, mida tähendab see kaasinimese häirimist käsitlev punkt. Kui palju neid inimesi peab olema, keda häiritakse – üks või kolm või viis? Kas see, kui avalikus kohas alkoholitarbimine minu silma riivab, on minu häirimine?
Jabur soovitus on oodata joodikute juures, kuni politsei kohale saabub või hakata alkoholitarbijaid hoopis ise korrale kutsuma. Hakata purjus inimesele selgeks tegema, et tema käitumine sulle ei meeldi, on täiesti mõttetu ega vii kuskile. Vaat et hakkab see purjutaja veel peksma ja laamendama. Ja vaevalt et politsei alati vaevub kohale tulema, kui helistatakse, et kuulge, meil on siin üks purjus mees.

Minu jaoks haakub see korrakaitseseadus ühe teise seadusega, mis lubab tulla keelavate siltidega tähistamata eramaale. Kui seltskonnad lihtsalt tulevad ja hakkavad sinult küsimata sinu maa peal läbutsema, kas ma peaksin seda siis taluma? Kui maaomanikud on selle igaüheõiguse tõttu tagajalgadel, siis on ju selge, et asjad nii ikka käima ei peaks.

Seega arvan, et need kaks seadusemuudatust ei kõlba absoluutselt kuhugi. Mõnikord tundub, et kabinettide sügavustes istuvad inimesed, kes ei tea üldse, mis ümberringi toimub. Seadused peaksid olema ikka selleks, et inimestel oleks parem.

Print Friendly, PDF & Email