Üksikisiku tulumaksu laekumise tempo püsib jätkuvalt tõusuteel

Maksu- ja tolliameti andmetel kasvas üksikisiku tulumaksu laekumine Saare maakonnas selle aasta seitsme kuu jooksul möödunud aasta sama perioodiga võrreldes pea seitsme protsendi võrra. Maksulaekumine on plussis maakonna kõikides omavalitsustes.

Sel aastal on Saare maakonna omavalitsuste eelarvesse laekunud üle 716 000 euro ehk 6,8 protsenti enam kui mullu samal ajal. Tõsi, mullusega võrreldes on tulumaksu laekumise tempo siiski langenud. Kui võtta arvesse seitsme kuu näitajad, siis 2013. aastal laekus tulumaksu tunamullusega võrreldes 10,5 protsenti enam.

Rõõmustav asjaolu on aga, et kõik meie omavalitsused on maksulaekumise osas tänavu mullusega võrreldes plussis. Kõige paremini on üksikisiku tulumaks laekunud meie kõige väiksemates valdades – Ruhnus ja Torgus (juurdekasv vastavalt 23,8 ja 26,8 protsenti). Siinjuures tasub arvesse võtta, et kuna nimetatud vallad on isegi väikese Saare maakonna mastaapides väga tillukesed, siis on ka laekumise absoluutarvud neis omavalitsustes väikesed, mistõttu iga väiksemgi kõikumine annab küllaltki suure ja muljetavaldava suhtarvu.

Töötus on vähenenud

Hea on maksulaekumine olnud ka Kärla ja Valjala vallas, mis on siiski suuremad omavalitsused. Mõlemas nimetatud omavalitsuses laekus üksikisiku tulumaksu tänavu 10,2% rohkem kui 2013. aastal. Vastates küsimusele, kas maksutõusu taga võib olla näiteks ettevõtluse kasv, jäi Kärla vallavanem Tiina Luks ettevaatlikuks. “Aasta alguses aset leidnud miinimumpalga kasv tõstis juba iseenesest kõikjal maksulaekumist. Lisaks on möödunud aastaga võrreldes veidi kasvanud nende inimeste töötasu, kellele vald on tööandja,” loetles vallavanem maksulaekumise suurenemise põhjuseid. “Pealegi suurenes aasta alguses õige pisut (täpsemalt mõned sajandikprotsendid – toim) see osa üksikisiku tulumaksust, mille riik eraldab kohalikule omavalitsusele.”

Tõsi, samas oli Luks sunnitud tunnistama, et teatud osa on maksulaekumise suurenemisel etendanud ka tööhõive kasv. “Kui jälgida statistikat, siis on töötute arv vallas viimastel kuudel pigem langenud,” ütles ta. “Kärla suuremad tööandjad on aga vald ise, hooldekodu Sõmera Kodu ja Kärla POÜ.”

Otsust, mida teha ülelaekunud tulumaksuga – kas koostada lisaeelarve või jätta see reservi n-ö võimalikeks mustadeks päevadeks –, ei ole Kärla vallavalitsus veel teinud, kinnitas Tiina Luks.

Ka Valjala vallavanem Aare Martinson väljendas heameelt selle üle, et valla eelarve on täitunud tänavu kenasti ja prognoositust paremini. “Selle ühtainust, väga märgatavat põhjust ei oskagi ma välja tuua,” kommenteeris ta.
“Ehkki viimasel ajal on valda sissekirjutamine mõnevõrra elavnenud, ei saa siiski vaid see olla hea maksulaekumise põhjus.”

Martinsoni sõnul ei ole ettevõtteid sel aastal Valjalga juurde tekkinud. “Küll on aga vähenenud töötus, mis avaldab tulumaksu laekumisele kindlasti positiivset toimet,” selgitas ta. “Samuti on sel aastal suurenenud õpetajate palgad ja seda nii Valjala põhikoolis kui ka Kallemäe koolis, kus meie valla inimesi töötab.”

Valjala vallavanem oletas, et ka erasektoris on inimeste sissetulekud tänavu kasvanud. “Seepärast oletangi, et üksikisiku tulumaksu hea laekumise taga on peamiselt palgatõus,” lausus ta. Seda oletust kinnitab ka rahandusministeeriumi veebilehel toodud statistika: kui 2013. aastal oli Valjala maksumaksjate brutotulu, millelt tulumaks arvestatakse, keskmiselt 807 eurot kuus, siis tänavu samal ajal oli see summa 851 eurot.

Vähem maksumaksjaid

Ehkki Saare maakonna suurimas omavalitsuses Kuressaare linnas on tulumaksu laekumine tänavu plussis, on selle tempo mullusega võrreldes mõnevõrra kahanenud. Kui 2103. aasta seitsme kuuga laekus linnaeelarvesse tunamullusega võrreldes ligi 334 000 eurot (7,9%) enam, siis tänavu oli juurdekasv samal perioodil vaid ligi 283 000 (pluss 6,2%).

“Oleme [selle tulemusega] rahul, kuid hinnangutes ja prognoosides oleme endiselt ettevaatlikud,” ütles linnavalitsuse rahandusnõunik Mai Takkis. “Selle aasta eelarve kavandasime pea 4-protsendilise juurdekasvuga võrreldes 2013. aasta tegeliku laekumisega. Seni on kõik läinud prognoosi kohaselt.”

Samas väljendas Takkis muret selle üle, et linna maksumaksjate arv on jätkuvalt vähenemas. “Eelmisel aastal lahkus Kuressaarest ühtekokku 324 elanikku, mis tõi kaasa maksumaksjate arvu vähenemise 145 inimese võrra,” nentis rahandusnõunik. “Maksulaekumise tõusu on aga taganud töötasu kasv, mis on kuue kuu kohta 6,8 protsenti.”

Siinkohal võib lisada, et rahandusministeeriumi veebilehel toodud statistika andmetel oli Kuressaare maksumaksja brutotulu mullu esimesel poolaastal keskmiselt 814 eurot kuus, tänavu aga 866 eurot.


Salme siksaki mõistatus

Kui vaadata üksikisiku tulumaksu laekumise arenguid Salme vallas, siis teeb seda kajastav graafik üllatavaid üles-alla võnkeid.

Näiteks tänavu märtsis laekus seal tulumaksu pea 45 protsenti (24 800 eurot) enam kui mullu samas kuus. Aprillis oli enamlaekumine aastatagusega võrreldes koguni 96% enam (rahalises vääringus 58 300 eurot).

Maikuus tabas Salme valda aga suur tagasiminek: siis laekus tulumaksu pea 54% (ligi 70 000 eurot) vähem kui mullu. Maikuu suur langus on seletatav sellega, et täpselt aasta tagasi oli Salme vallas erakordselt suur ülelaekumine. 2013. aasta mais laekus Salme valla eelarvesse ligi 202 protsenti (pea 87 000 eurot) enam tulumaksu kui tunamullu samal ajal.

Säärane üles-alla kõikumine tähendab tõenäoliselt vaid seda, et Salme vallas elavad mõned inimesed, kes kevadeti (sel aastal märtsis, mullu aprillis) said ühekordselt erakordselt suurt tulu. Näiteks rahandusministeeriumi veebilehel oleva statistika andmetel oli Salme valla maksumaksja keskmine brutotulu tänavu märtsis 2017 eurot, möödunud aasta aprillis aga koguni 2092 eurot (võrdluseks võib tuua, et Eesti ühes jõukamas omavalitsuses Viimsi vallas oli maksumaksja brutotulu tänavu esimesel poolaastal keskmiselt vaid 1374 eurot).

Statistika on muljetavaldav! Kuid võib oletada, et see näitab vaid tulude ebaühtlast jagunemist ega kajastu suurema osa vallaelanike rahakotis mingilgi viisil.

“Võin vaid öelda, et meie valda on end sisse registreerinud mõned väga head maksumaksjad,” ütles Salme vallavanem Kalmer Poopuu kommentaariks. Ta lisas, et peale maksumaksjate arvu (ka Salmel on maksumaksjaid tänavu mullusega võrreldes veidi vähem – toim) on veel oluline, kes need maksumaksjad on. “Meil on vallas umbes kümmekond sellist inimest, kel on head sissetulekud,” kinnitas Poopuu.

Print Friendly, PDF & Email