Sagaristesse võivad kerkida 200-meetrised hiidtuugenid (2)

OÜ Baltic Wind Energy planeerib Pihtla valda püstitada kuni seitse elektrituulikut. Oma mõõtmetelt võivad need olla Eestis seni suurimad.

Pihtla vallas on algatatud mitut maaüksust hõlmav detailplaneering ja selle raames on koostatud ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). OÜ Baltic Wind Energy sooviks sellele maa-alale püstitada maksimaalselt kuni seitse 3,3 MW elektrituulikut. Nende parameetreid veel täpselt öelda ei osata, kuid antud võimsusele vastav mudel võiks olla tuugen, mille torni kõrgus on 137 m ja rootori diameeter 126 m. Seni on Eestis paigaldatud tuugeneid, mille tipukõrgus jääb u 150 meetri peale.

KSH koostamisega seoses on oma soovitusi andnud ja täpsustusi teinud mitmed organisatsioonid, ametkonnad ja eraisikud, sealhulgas näiteks Anu Saagim. Esmalt teatas ta ,et tema kavatseb tuugenite vastu olla, kuna soovib sealkandis taastada vana talukoha. Saades avalikul arutelul täiendavat infot, tõdes Saagim, et kujutas tuugenite asukohta ette veidi teisiti.

Detailplaneeringu tellija OÜ Baltic Wind Energy esindaja Peeter Kukk ütles Saarte Häälele, et kõikidele esitatud vastulausetele on vastatud ja neile teadaolevalt ei ole uusi ettepanekuid tehtud. Samas lisas ta, et nii detailplaneeringu kui ka keskkonnamõjude hindamise protsess on pooleli, mis tähendab, et võimalusi oma sõna sekka öelda tuleb veel.

Rääkides tuugenite arvust ja suurusest, märkis Kukk, et planeeringus tuleb esitada maksimumväärtused. “Sellest tulenevalt on meie väljapakutud tuulikutüübid ilmselt mõnevõrra kõrgemad ja võimsamad seni olemasolevatest,” lausus Kukk, kuid lisas, et väga täpne ja ajakohane ülevaade Eestis püstitatud tuugenitest praegu puudub. Ta märkis ka, et elektrituulikute arv ja võimsus võivad planeeringu käigus muutuda.

“Planeeritu realiseerimine sõltub paljudest asjaoludest, mitte üksnes tuulikute arvust,” rääkis Kukk. “Planeerimismenetlusega soovime kindlasti lõpule minna. Lõpptulemus sõltub aga ka muudest asjaoludest, näiteks üleüldistest tendentsidest majanduses.”

KSH avalikul arutelul märkis Kukk ka seda, et eeldatavasti ei ole kõnealune detailplaneering ettevõttel Saare maakonnas ainus. “Ehitamine sõltub ka teiste Saaremaa alade potentsiaalsete arendusvõimaluste realiseerumisest,” ütles ta augusti algul toimunud koosolekul. Samuti on Kukk toonitanud, et koostöös kohaliku kogukonnaga soovitakse leida sobilik kompensatsioonimehhanism, mis aitaks kaasa kohaliku elu arengule. See aitaks tema sõnul kompenseerida tuulikute talumist.

Print Friendly, PDF & Email