Kohalikud ettevõtjad avavad Asva külas meekeskuse (3)

UUS JA HUVITAV: Kristo ja Tiina Kiiker näitasid eile, kuidas Saksa päritolu moodne liin töötab. Foto: Irina Mägi

UUS JA HUVITAV: Kristo ja Tiina Kiiker näitasid eile, kuidas Saksa päritolu moodne liin töötab. Foto: Irina Mägi

Ettevõtja Kristo Kiiker koos abikaasa Tiinaga avab mesindushoone, kus hakatakse tootma mesilasvahast kärjepõhjasid ja pakkuma mitmesuguseid meetöötlemise teenuseid.

“Oleme seadmed käima saanud ja praegu on tegevusloa taotlus veterinaarametis menetluses,” ütles Kristo Kiiker, kelle sõnul hakkab PRIA investeeringutoetusega rajatud mesindushoone teenuseid pakkuma juba sel sügisel.

Laimjala vallas Asva külas asuva mesindushoone kõige enam kõneainet pakkuv seadeldis on automaatne tootmisliin, mis toodab mesilasvahast kärjepõhjasid ja mille võimsusest piisab terve Eesti mesinduse vajadusteks.

Praegu toodab Eestis kärjepõhju kaks ettevõtet, kus kärjepõhju valmistatakse vanemate masinatega. Enim valmistatakse kärjepõhjasid n-ö Eesti mõõtu raamidele, mida kasutavad paljud hobi- ja vanema põlvkonna mesinikud.

Et Asva külas tööd alustav Saksa päritolu moodne liin võimaldab hõlpsasti toota kõiki kasutuses olevate mõõtudega kärjepõhju, on liini tööle hakkamine noorematele mesinikele oodatud sündmus, kuna nende hulgas on väga levinud Farrar- ja Langtroth-tüüpi raamid. Praegu on Eestis kärjepõhjadest kohati puudus, eriti mesindushooajal on neid väga raske saada, märkis Kristo Kiiker, kelle sõnul võib nende tootmisliin anda päevas probleemideta kuni 300 kilogrammi toodangut.

Eesti mesinikud vajavad aastas kärjepõhju umbes 30–40 tonni.

Kärjepõhjade valmistamiseks pole eraldi toorainet vaja hankida, sest kogu töö tehakse n-ö tellija materjalist ehk mesinike endi mesilasvahast, mille nad on mesindades kogunud. Keerulisem on algajatel mesinikel, sest neil pole vaha, mille vastu kärjepõhjasid vahetada. Seetõttu hakkab Laimjala ettevõte mesilasvaha kokku ostma, et ka alustavatel mesinikel oleks võimalus kärjepõhjasid saada.

Lisaks kärjepõhjade tootmisliinile on mesindushoones teisi meetöötlemise seadmeid. Mesindushoones igapäevaselt tegutsev Tiina Kiiker, kes ka ise mesilasi peab, tõstis esile võimsat meevurri ja Saaremaal üpriski uue asjana kasutusele võetud meekärgede lahtikaanetamise masinat, mis teeb ära sama töö, mida tuli seni teha kärjenoa või kärjekahvliga. Ainulaadne on ka seadeldis, mis sulatab kaanetist erinevatel temperatuuridel ja seeläbi eraldab kaanetises oleva mee vahast, suurendades seeläbi mee kogutoodangut ja mesiniku sissetulekut.

Saaremaa mesinik Ergo Oolup ütles, et Asva küla mesindushoone avamine on väga tore uudis. Kuna kärjepõhju tuleb mesinikel osaliselt uuendada igal aastal ja tunnustatud kärjepõhja tegijaid on Eestis seni olnud väga vähe, on see kindlasti meelt mööda paljudele mesinikele üle Eesti.

“Eriti hea on see uudis just meile, Saaremaa mesinikele, kuna tegija asub Saaremaal,” kiitis Oolup. “Selline tegevus on ka ehk järjekordne samm siinsete mesinike ühistegevuse suunas,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email