Juhul kui töövõimetoetuse seaduses ei arvestata puuetega inimeste huve kaitsvate ettepanekutega, kavatsevad puudega inimesi ja omastehooldajaid ühendavad organisatsioonid maakonnakeskustes – ka Kuressaares – piketi korralda.
Eesti liikumispuudega inimeste liidu juhatuse liikme Tiia Sihveri sõnul sõltub pikettide toimumine sellest, millise otsuse teeb tuleva nädala algul seaduse eelnõud arutav riigikogu sotsiaalkomisjon. “Kas nad otsustavad, et tuleb hakata meie nõutud parandusi sisse viima, või saadavad nad selle eelnõu järgmisele lugemisele praegusel vildakal kujul,” rääkis Sihver.
Kui muudatusettepanekutega ei arvestata, on inimesed oodatud piketile maavalitsuse hoone ette Kuressaares. “Piketi kuupäeva tahame aga ühildada päevaga, mil seaduseelnõu saadetakse riigikogu suurde saali. Tõenäoliselt juhtub see septembris,” ütles Sihver.
Saare maakonda esindab Eesti liikumispuudega inimeste liidu juhatuses Tom Rüütel, kes oleks üks siinse piketi korraldajaist. “Kindlasti tahan inimesi julgustada piketile tulema ja mitte ainult puuetega inimesi, vaid ka nende lähikondlasi, tuttavaid, ent ka tööandjaid – kõiki, keda see reform puudutab,” ütles Rüütel.
Saaremaa puuetega inimeste koja juhataja Veronika Allas avaldas siiski lootust, et riigikogu sotsiaalkomisjon võtab parandusettepanekuid arvesse. “See seadus peab olema puudega inimese sõbralik, arvestama tema vajadusi ja olema ka ühiskonnas aktsepteeritud,” lausus Allas.
Organisatsioonid, kes 17. juunil Toompeal piketi korraldasid, nõuavad näiteks, et loodaks stipendiumid ja tugiprogrammid, mis tõstavad puudega inimeste kvalifikatsiooni; käivitataks riiklik töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid. Samuti leitakse, et töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud adekvaatne süsteem puudest või terviseseisundist tulenevate lisakulutuste hüvitamiseks.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Neist pikettidest pole ju mingit kasu. See asi on ju juba ära otsustatud-50% vähendatakse puuetega inimeste arvu. Nendest, kel puue säilib, peavad osa tööle minema, et hinge jääda.
Aga vabu töökohti pole ju ei 50%-le, veel vähem teistele.
Saaremaal on juba praegu 570 inimest end töötuks registreerinud, aga kui palju on veel neid, kes on ammu käega löönud, ja virelevad kodus juhutöödega hinge sees hoides.
Terveid inimesi jätab see teema külmaks või halvemal juhul peetakse puuetega inimesi suisa loodriteks.Aga ei me ette tea keegi, mis saatusel meile varuks on.
Aga just sellepärast tulebki pikette korraldada ja mitte ainult pealinnas , vaid ka väiksemates kohtades. Üks on selge, et reform tuleb, teine küsimus on aga selles, et kuidas ta tuleb. Ja selle viimase küsimuse pärast tulebki häält teha!
… räägid, Tom! Kogu see rahva kukil parasiteeriv “valitsejate” kari kipub arvama, et kõik, mis nende suust kukub või atrofeerunud aju kokku suudab keerata, on puhas kuld ja aamen!?! Igal juhul tuleb pikett korraldada – mida rahvarohkem ja valjuhäälsem, seda parem. Lootus on küll imepisike, kuid äkki jõuab meie vali hääl kas või mingi kaja tekitada sakste kõrvade vahelises vaakumis.
See reform on ehtne riigi fassaadi vuntsimine, et näidata kui hooliv on riik abivajajate suhtes. Tegelik eesmärk on selle varjus raha kokkuhoid nõrgemate pealt. Tahetakse kaks tüütut kärbest pildilt korraga ära saada, st riigi lagunevat mainet tõsta ja rahakotti sõjamasinate ostuks vms jaoks hoida. Pikettida tuleb ja osutada otsustajate hellale kohale. Teadupärast on töövõimetuspensionäre suur hulk ja nende lähedasi on ka arvestatav hulk ning nad on riigikogu valimistel väga vajalikud valijad. Kaubelge oma häältega. Puuetega inimeste hääled saavad need, kes puuetega inimeste mõistlikke ettepanekuid tegelikult ka arvestavad. Enne tegu, siis anname vajaliku hääle. Ainult see läheb parteistubud riigikogulastele korda. Pange sõnum otse plakatitele!
“Saaremaa puuetega inimeste koja juhataja Veronika Allas avaldas siiski lootust, et riigikogu sotsiaalkomisjon võtab parandusettepanekuid arvesse. “See seadus peab olema puudega inimese sõbralik, arvestama tema vajadusi ja olema ka ühiskonnas aktsepteeritud,” lausus Allas.”
Seaduse aktseptsioonist jääb puuetega inimeste tööle saamisel väheks. Vastavaid töökohti tuleb enne luua, kohandada, tööandjaid huvituma panna, tugivõrgustik ja sotsiaaltransport püsiva rahastuse alla viia, mitte projektipõhiselt ja ajutiselt rahastada. Eeltöö on ju kõik tegemata ja teadupärast võtab see abistava struktuuri loomine palju aega. Kehtima hakanud korrakaitseseadus on ehtne näide, kuidas rahva tahet avaliku alkotarbmise suhtes pole arvestatud. Rahva häirivust suurendav seadus suruti lihtsalt läbi. SPIK kui Saaremaa puuetega inimeste katusorganisatsioon võiks olla puuetega inimeste õiguste valjuhäälsem esikõneleja ja -tegutseja, mitte üksnes lootma.
Lp. kommenteerijad,
Saaremaa PIK nagu kõik teisedki maakondade kojad on algusest (2012 aasta suvi) olnud aktiivselt kaasamõtleja ja -kirjutaja töövõime reformi seaduse käivitamisele.
SPIK juhtus on esitanud oma seisukohti läbi e-kirjade kui ka osalenud koosolekutel ja arutelupäevadel.
Paraku on meil kõigil jäänud arusaam, et käivitavas töövõimereformi seaduses on valitsuse poolne töögrupp tuginetud arenenud Skandinaaviamaade eeskujudele. Sellega ei saa me kuidagi nõus olla ja selle oleme ka valjuhäälselt välja öelnud! Tänaseks on sisse viidud mitmeid muutusi ja viiakse veelgi, nagu vajalike teenuste tagamine puudega isikutele(transpordi, tugiisiku, isikliku abistaja jt) ja töötasu korrektsioon (enne 641 eur, nüüd on töötasu seotud Eesti keskmise palgaga)
Puuetega inimeste piketist on ka Saaremaa PIK-i juhatuse koosolekutel arutletud, kuid koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga oleme läinud läbirääkimiste teed. Pikett on viimane sõna, sest mis siis peale seda üle jääb?