Foto: Raul Vinni
Juuli alguses kirjutas Saarte Hääl, et Kuressaares Pihtla teel asuvad pakendikonteinerid ajavad üle ja nende ümbrus on räpane. Peaaegu kaks kuud hiljem on probleem endiselt aktuaalne.
18. augustil tegi linnavalitsus vastutavale taaskasutusorganisatsioonile (TKO) ka ettekirjutuse. Konteinerid asuvad aadressil Kaare 2 ja nende omanik on OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO). Kuressaare linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Katrin Koppeli sõnul vastutab TVO ka selle eest, et konteinerid oleksid õigeaegselt tühjendatud. TVO konteinereid tühjendavad aga teised firmad, kes vastavat teenust pakuvad.
Prügimees OÜ klienditeenindusest öeldi, et pakendikonteinereid tühjendatakse kolm korda nädalas, nii nagu on linnavalitsuse ja TKO-dega kokku lepitud. Probleem seisnevat aga selles, et konteinerid täituvad kiiremini olmeprügi tõttu.
TVO tegevjuht Alder Harkmann ütles, et näiteks segapakendikonteinerid on mõeldud plasti, metalli ja klaasi jaoks. “Pakendite hulka sokutatava olmeprügi probleem on üleüldine, mõnes kohas rohkem, mõnes vähem,” selgitas Harkmann.
Ta rääkis, et Tallinnas on mõnes pakendipunktis koguni kaamerad üles pandud, et inimesi, kes sinna järjepidevalt oma olmeprügi viivad, vahele võtta. Harkmann lisas: “Ettevõtted, kes selle kõik kinni maksavad, ei maksa olmeprügi koristamise, vaid pakendite eest.”
Katrin Koppeli sõnul peaksid TKO-d aga pakendikonteinerite kasutamise osas aktiivset ja järjepidevat teavitustööd tegema. “Praegu on teavitustöö olnud minimaalne,” nentis ta. Lisaks peaksid TKO-de lepingupartnerid Koppeli meelest suutma konteinereid tühjendada nii, et need üle ei ajaks ja inimesed saaksid sinna igal ajal oma puhtaid pakendeid viia.
Katrin Koppel kommenteeris: “Viimati tehti ettekirjutus 18. augustil, selles nõudis linnavalitsus pakendikonteinerite tühjendamist ja ümbruse korrastamist. Konteinerid tühjendati enne tööpäeva lõppu ja järgmiseks hommikuks oli ka ümbrus korrastatud.”
Koppel leiabki, et probleem on eelkõige selles, et konteinereid ei tühjendata õigeaegselt, mistõttu tuleb linnavalitsusel sekkuda.
Keskkonnaspetsialist märkis, et linn on omalt poolt teinud kõik. “Prügivedu peab kõigi siinsete majapidamiste juurest toimuma vähemalt kord nelja nädala jooksul. Kui inimesel veetakse prügi minema niikuinii, siis ei tohiks olla põhjust minna oma prügi kusagile mujale sokutama.” Kaare 2 pakendipunkt asub aga linnast väljaviiva maantee ääres, mis võibki Koppeli hinnangul olla üks põhjus, miks see nii koormatud on.
Lisaks on linnavalitsus pidanud kõigi kolme TKO-ga läbirääkimisi, mille tulemusel peaks pakendipunkte juurde tulema.
“Soovime, et igal TKO-l oleks üheksa pakendipunkti, kus on ainult selle TKO konteinerid ning pakendipunkti korrashoiu eest vastutab seesama TKO. Selline kokkulepe tähendab seda, et pakendipunkte peaks juurde tulema,” rääkis Koppel.
Ta lisas, et ka kortermajade elanikud võiksid märku anda, kes oma maja juurde pakendipunkti soovivad.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kasutage palun kitsama piluga konteinereid, mitte ülevalt laia luugiga variante.
Sobilik variant vöiks olla:
http://www.tallinn.ee/gal_pildid/49890.jpg
Siis ei saa matsid ka nii lahedasti ja operatiivselt tegutseda, sest olmeprügi kotid, eterniiditahvlid jm lihtsalt ei mahu väiksemast avast korraga sisse. Normaalne inimene, kel on pestud pakendid, suudab need paar liigutust teha küll, et töstab vajadusel möne topsiku käsitsi kasti ümber.
Prügi teemaga seotud rumalus ning jäärapäisus on muutunud naeruväärseks. Ja ometigi on lahendus ääretult lihtne. Tuleb vaid kohustusliku jäätmeveo korralduse eeskirjadest eemaldada sõna “vabastus”. Lahtiseletatult tähendaks see, et prügiauto käib teie majapidamises kord kuus IGAL juhul. Majapidamisel on võimalik valida vaid konteineri suurus. Sellisel juhul kaob olmeprügi kuhugile mujale tassimise mõte ära. Pole ju mõtet sokutada prügi kuhugile, kui prügiauto tuleb värava taha nagunii ja arve tuleb tühja konteineri tühjendamise eest. Niisama lihtne see lahendus ongi. (Muinasjutud sellest, et keegi suudab tänasel päeval elada prügi tekitamata võiks tõepoolest jääda muinasjuttude raamatusse). Aga prügi pesemine enne ära viskamist on idiootsuse ülim tipp. Kuid see on juba omaette teema.
Kitsama piluga konteinerid teevad asja veel hullemaks, siis jätab ka see, kes tuli pakendikotiga, oma koti kasti kõrvale maha, sest kellel on aega ja tahtmist seal ühe kaupa oma sodi kasti toppida? Ja kus sa pärast käsi pesed? Linnal (ja kogu Saaremaal)peaks olema suuri prügikaste rohkem tavaprügi jaoks, sest olgem ausad, need on peamiselt turistid, kes oma prügikotte suvalisse kohta jätavad. Üks populaarne turismipiirkond peab sellise kuluga arvestama, kui ei taha prügimäeks muutuda.
P.S. Ennemini õpetame karu tantsima kui lätlase meil külas olles prügi sorteerima.
pestud pakendid,kus neid müüakse…peale pidu pakendid masinasse ja trummeldama.
… isegi oleksid võinud jääda mittekommenteerimise raamidesse. Minu muinasjuttude aeg jääb aastakümnete taha, sellegi poolest saab mõni lugu tänapäevalgi tõeks. Nimelt väidan, et ilma prügi tootmata ON ikka võimalik elada küll: biolagunev komposti, metall vanarauda, pakendid saab tasuta ära anda ja mõnede eest rahagi. Nii, et MILLEST see prügi siis tekkima peaks või millise “õigusega” minult MITTE MILLEGI (tühisõidu eest, mida mina pole soovinud/tellinud) raha nõutakse ja sunnuiviisiliselt mingit firmat(loe: prügiMAFFIA) nuumama sunnitakse? Ja kui isegi peaks midagi tekkima, saan selle ilma igasuguste mafioosde abita ja neile maksmata aastas paar reisu jäätmejaama tehtud.
30.juunil oli autode ülevaatusele väga pikk järjekord.Inimesi oli palju ning oodata kaua.Need prügikastid ajasid kõik üle ja linnud nokkisid ja vedasid seda prahti laiali.Rõve vaatepilt oli.Küllaltki rahvarikas ja käidav koht,kus liiklus tihe.Tuli ka õnneks koristusauto ja viis prahi minema, kuid üleeile kui sealt mööda sõitsin ,oli olukord täpselt sama.Kõikjal ümber prügikonteinerite vedeles ja lendas praht ning linnud olid usinasti tööl.Mina elan ise maal ja asi otseselt mind ei puuduta, aga vastik ja jube vaatepilt ikkagi.Kas seda prügi ei võiks sagedamini sealt ära vedada?
Vaevalt, et lätlane oma vana arvuti kuvari ja aiamööbliga meid väisab. Sokutajad on siin ikka meie endi hulgas.
Suht nõus “Nii nagu”-ga: leping/lepe/kokkuleppimine eeldab vähemalt kaht, eeldatavalt VÕRDSET, VABAL TAHTEL osalevat lepingupoolt, kus mõlemal ON ÕIGUSED ja KOHUSTUSED, mis lepingus ka kajastuvad. KUI mingi osa mõnele osapoolele ei sobi ja kokkulepet ei saavutata jääb leping sõlmimata. Nõus? Tore!
Mis toimub aga praegu? Lepingu osapooled määrab oma suva järgi(huvitav, mis õigusega?) kolmas osapool “vabatahtlikult/sunniviisil”, lepingu teksti koostab üks osapool selliselt, et koostajale jaguvad ÕIGUSED, teisele jäävad aga KOHUSTUSED. KUS siin see leping on? Sorry: mina näen siin “mõisahärra, kupja ja pärisorja” muinasjuttu, kui “Lihtne asi…”kommentaari aluseks võtta.
Milliseid otsuseid langetaks eesti kohtud, võib ette arvata, kuid kui ikka asi “kuumaks” ajada siis kipun arvama, et inimõigusi kaitsev euroopa kohus nii ei arva.
See on igapäevane nähtus, kui inimesed enda autodega lihtsalt nende prügikastide juurde autodega sõidavad ja enda prügi sinna viskavad.
Miks kuradi pärast peaksin ma oma prügi pesema?
Lahendus peitub lolli ametniku vabastamisega oma töökohalt, kaua võib ühesugust iba ajada.
Ei saanud hakkama korraldatud jäätmeveoga ei saa hakkama ka pakendi probleemiga. Kui inimene sai valituks oma töökohale siis see ei tähenda, et ta selle tööga hakkama saab, aeg on seda üsna pikalt näidanud!
Kaks uut ametnikku poolteist aastat tööl ja ei mingeid muudatusi, aina hullemaks asi läheb!
Huvitav, mis on ametnike kohustus, et see pakendite jama ükskord korda saaks, mittemidagi tegemine küll lahendust ei paku!
Velts, et haisema ei hakkaks.
Ei saa aru, milles probleem.
See on sama nagu antakse taarat ära, seal ju ka lükkad pudeleid automaati ühekaupa ja lased enne sisu puhtaks (st loputad kergelt läbi ja lased ära kuivada). Muidugi, kui mõnele meeldib öllevahune olla, ärge siis peske…
Minu arust on see elementaarne, et pakendid peavad olema tühjad, puhtad, vajaduse korral loputatud. Sellega ei pea ju lolliks kätte ära minema. Alati saab panna ämbri aianurka, kui tahate vee-arvet kokku hoida. Ärge nüüd öelge, et kulutate kraanist tuleva vee alati 100% ära – EI USU. Midagi jääb veekannu üle, midagi jääb kartulipotti üle jm. Lugege jäätmete liigiti kogumise põhimõtteid ja te leiate sama info, sh Kuressaare linna oma: http://www.kuressaare.ee/uus/pakendid/
Kokkuvõttes on see suhtumise küsimus. Käige paar korda kuskil “arengumaal” ära ja usun, et suhtumine ümbritsevasse keskkonda muutub…
PS! Hüsteerikutel palun mitte sõna vötta.
Daa…käingi autoga ja võtangi pagassist prügikoti, mille sees on sorteeritud PAKENDID ja viskan sinna. See ongi ju AVALIK PAKENDIKONTEINER ning selleks mõeldud. Probleem on ikka selles, et sinna visatakse kõike muud kui pakendeid, n.ö õige prügi moodustab sellest ehk kolmandiku ja seega kui seda muud rämpsu sinna ei topitaks, ei ajaks konteinerid ka üle. Vähemalt mitte nii palju.
küll metsa all ja konteineri kõrval ruumi on, kes tahab, see saab ikka hakkama, olgu see konteiner või ärgu olgu.
Küsisin otse ühelt diplomeeritult keskkonna ametnikult just hiljuti,et kas pakendite pesemisel ei tee me mitte suuremat keskkonna kahju, kui ilma pesemata ( mageda vee raiskamine nimelt ) ja sain vastuseks,et prügi pesemine on tõesti mageda vee raiskamine. Seda prügi pestakse ümbertöödeldes niikuinii!
Aga kust te üldse võtate, et pakendeid pesema peab??? Selles artiklis mainitakse ainult puhtaid pakendeid. Selge see, et pooltäis moosipurk määrib nii teised pakendid kui ka konteineri.
Sina teadjamees võta teadmiseks, et keskkonnal ei ole mingit ametnikku. Järeldused võid ise teha.