Poola ajaleht avaldas artikli sõrulaste mälestusmärgi avamisest (4)

SÕRULASTE MÄLESTUSEKS: Poola ajaleht Glos Koszalinski avaldas artikli sõrulaste saatusest ja mälestustahvli avamisest. Foto: erakogu

SÕRULASTE MÄLESTUSEKS: Poola ajaleht Glos Koszalinski avaldas artikli sõrulaste saatusest ja mälestustahvli avamisest. Foto: erakogu

23. augustil, kommunismi- ja fašismiohvrite mälestuspäeval kogunevad poolakad juulikuus Zlocienecis (endise nimega Falkenburg) avatud mälestusmärgi juurde, et asetada lilled seal seitse aastakümmet tagasi nälga ja haigustesse surnud sõrulaste mälestuseks.

Sõja jalust võõrsile viidud Sõrve sääre elanikest ei pidanud paljud eakamad inimesed ja lapsed vintsutustele vastu ja surid. Tänavu suvel võtsid 1944. aasta sügisel sunniviisiliselt Saksamaale viidud sõrulased ja nende järeltulijad ette teekonna paikadesse, kuhu sõda sõrulasi pillutas.

Saaremaalt võeti kaasa Kellamäe kivitööstuses tehtud graniidist mälestustahvel, kuhu raiuti 24 sõrulase nimed, keda tuli matta võõramaa mulda.

“Sõit täitis eesmärgi. Me oleme ju üsna eakad inimesed, aga sõidu pidasime vapralt vastu. Pärast tundsime end palju nooremate ja erksamatena,” rääkis Silver Oder, kes koos perega novembris 70 aastat tagasi kodust välja kamandati ja laevale viidi.

Oderi sõnul tuli mälestusmärgi ideega esimesena välja doktor Jaanika Suluste, kelle vanavanaisa puhkab samuti Poolamaa mullas.

“Meie vastuvõtt oli suurepäraselt korraldatud. Kohal olid sealse vojevoodkonna ja linna juhid. Mälestustahvli pühitses sealne katoliku kiriku preester. Sündmust kajastasid nii telejaamad kui ka trükiajakirjandus. Meil oli kaasas Eesti lipp, laulsime Eesti hümni. Mälestusmärgi jalamile asetati palju lilli ja pärgi, süüdati küünlad,” meenutas Silver Oder kurba, aga samas pidulikku sündmust.

“Veel hiljaaegu me ei teadnud, et Slovno kalmistul puhkavad kauge Eestimaa kodanikud, kelle maine tee siin lõppes. Nüüd, kui oleme teada saanud nende saatusest, hakkame hoolt kandma selle haua eest,” tsiteeris kohalik ajaleht Drawsko rajooni raada esimeest Jerzy Lauersdorfi.

Ajaleht Glos Koszalinski annab lugejaile teada, et 1944. aasta sügisel aeti Saaremaa kodudest võõrsile viimiseks välja üle 3000 inimese.

“1944. aasta novembris toodi paarkümmend eestlast Slavno (Stawna) linnakesse. Kohalik meer ei teadnud, mida nende inimestega teha. Nad suleti väiksesse kütmata ruumi. Mitme päeva jooksul ei andnud keegi neile süüa.

Esimestel päevadel suri 16 inimest, kolme kuu möödudes aga enam kui 30 eestlast,” võib ajalehest lugeda.

Loo autor, ajakirjanik Krzysztof Lednarek tõdeb, et tegelikult on see mälestusmärk pühendatud kõigile Eesti kodanikele, kes teise maailmasõja lõpuaastail surid Pommeri piirkonnas.

70 aasta möödumist sõrulaste Saksamaale viimisest meenutatakse 25. oktoobril Mõntu sadamas. Just sealt väljus sel kuupäeval esimene laev, mis Sõrve elanikud võõrsile viis. Mõntust siirdutakse seda traagilist aega meenutama Torgu kogukonnamajja.

Print Friendly, PDF & Email