Üks purjus juht iga kahe päeva kohta (1)

ROLLERIGA PURJUSPÄI: Augusti alguses tegi Kuressaares avarii mees, kes oli motorolleri sadulasse istunud purjuspäi. Nüüd tuleb mehel trahvi maksta. Foto: Irina Mägi

ROLLERIGA PURJUSPÄI: Augusti alguses tegi Kuressaares avarii mees, kes oli motorolleri sadulasse istunud purjuspäi. Nüüd tuleb mehel trahvi maksta. Foto: Irina Mägi

Tänavu seitsme kuuga on Saare maakonnas kinni peetud 110 joobes juhti ehk umbes üks purjus roolikeeraja iga kahe päeva kohta.

Võrdluses sama ajaperioodiga aastal 2013 erilist muutust märgata ei ole. Siis tabati 7 kuuga joobes juhte 116. Tänavu jaanuarist juulini juhtus maakonnas 18 liiklusõnnetust (2013. a 21), kus inimesed viga said. Vähemalt seitsmel korral oli üks õnnetuses osalenud juhtidest sealjuures purjus (2013. a 8 korral).

Kuressaare politseijaoskonna juhi Kaido Vahteri sõnul on purjus roolikeerajate arv aastate jooksul vähenenud, kuid on endiselt liiga suur. “Liiklusõnnetuste põhjuseks on eelkõige kiirustamine, hoolimatus või joobes juhtimine,” ütles Vahter. “Purjus inimene roolis põhjustab sageli avarii, milles keegi viga saab.”

Sama kinnitab ka statistika. Nii sel kui ka eelmisel aastal oli enam kui kolmandikus liiklusõnnetustes, kus inimesed kannatada said, ühe või mõlema liiklusvahendi roolis alkoholijoobes juht.

Kuressaare kohtumaja kohtunik Kristel Pedassaar ütles, et kohtupidamist purjus roolijate üle tuleb ette väga tihti. “Kas need just poole kõigist kriminaalasjadest moodustavad, kuid piisavalt suure osa siiski,” lausus kohtunik.

Liiklusseaduse kohaselt on kriminaalkurjategija vähemalt 1,5-promillise joobega roolimisel tabatu, sellest väiksema joobe korral lahendatakse rikkumine väärteomenetluses ja need juhtumid kohtusse ei jõua. Sageli juhtub Pedassaare sõnul ka nii, et roolijoodikult võetakse lisakaristusena ära juhtimisõigus, kuid juba mõne aja pärast satub ta uuesti kohtupinki, kuna on juhtinud sõidukit, omamata juhtimisõigust.

Kaido Vahteri sõnul on joomiskultuur ja liikluskultuur omavahel seotud. Märk joomiskultuuri paranemisest on kindlasti viimane avalikku arutelu põhjustanud korrakaitseseaduse muudatus, mis ei keela avalikus kohas alkoholi tarbimist, kui see kaaskodanikke ei häiri.

“Aga nii hea, et lubada liiklusse 0,5-promillises joobes juhte, nagu see Soomes on, Eesti joomis- ja liikluskultuur veel ei ole,” selgitas Vahter. Aasta-aastalt on kodanikud kaasliiklejate suhtes tähelepanelikumaks muutunud.

Liikluses ollakse viisakamad ja arvestatakse teistega rohkem, kuid samas jälgitakse enam ka kaasliiklejate käitumist. “Viimasel ajal tuleb mõni teade kummaliselt või ohtlikult käitunud liiklejast peaaegu iga päev,” kinnitas ta.

Politsei kontrollib võimalusel iga teadet ja sageli pole põhjuseks olnud joove – ebaharilikku käitumist võib tingida ka haigushoog või mõni ootamatult häiriv asjaolu. Tema kinnitusel distsiplineerib see liikluses osalejaid veelgi, sest ka liikluseeskirjade paadunud eirajad peavad arvestama, et nende tegevust ei jälgi ainult politseimundris inimesed, vaid ka kõik teised kaasliiklejad.

Kaie Saar, Monika Puutsa

Print Friendly, PDF & Email