Repliik: Ühisvallale nimeks Lümanda (13)

Tants Saaremaal loodava ühisvalla nime ümber kestab juba pikemat (üle mõistuse pikemat) aega. Kuigi öeldakse, et mis kaua mõeldud, see ka kaunim.

Arvamusi kõlab Vilsandist Muhuni ja igaüks on just oma “lapse” ehk pakutud nime headuses veendunud. Jääb üle vaid mõistatada, mille varjamiseks seda komejanti mängitakse – avalikkusele. Veel öeldakse, et mõte ei pruugi selguda praegu ja kohe.

Leidsin internetiavarustest järgmise sümptomaatilise arvamuse: “Ja veel, ma arvan, et peagi olema saav Saaremaa suurim ja võimsaim vald võib vabalt kanda Saaremaa valla nime. Et teised tunnevad selle tõttu end ahistatuna?”

No mis teha. Suured laevad lähevad merele, lootsik jäägu ranna ligi.

Kaheldakse, kas Eesti keele instituut ja ka siseministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu on ikka õiged otsustajad. Küsitakse, kas mõlema puhul on ikka tegu sõltumatu ja kindlasti ka mittepoliitilise eksperthinnanguga.

Jäägu selle väite põhjendatus lugeja otsustada.

Palju piinlikum on, et ka valitsus ei suuda (või ei taha?) nii olulist otsust langetada. Kaks kitse on kitsal purdel ja kumbki ei taha taganeda ega kaotajaks jääda. Hoolimata sõjaohust naabruses.

Patiseisust väljatulemiseks pakun lahenduseks, et tulevane (?) ühisvald hakkaks hoopis Lümanda nime kandma. Ilus poisslapse nimi, kus pole kõrisevat r-tähte ega ka klusiivi “k”.

Mõlemad on eesti keelde sobimatud tähed, ütlen filoloogina.

Mis puutub Bruno Pao küsimusse, millistes rahvariietes sõidavad ühisvalla tantsijad laulupeole, siis kuni nime otsitakse, on laulupidude traditsioon juba aegade hämaruses.

Kui ikkagi on praegu tahtmine laulupeole minna, siis võiks kasutada naabervalla Kihelkonna rõivaid.

Kallid lugejad, asugem toetama minu kui suvesaarlase (Pajumõisast) siirast ettepanekut! Rahvaliikumine hoidis ära fosforiidikaevandamise ja vahetas välja parteijuhi.

Tõnu Vare

Print Friendly, PDF & Email