Ajakaja: Konna või varese perspektiiv? (4)

Olete kunagi mõelnud sellele, milline perspektiiv teil elule on? Vedeled kuuma ilmaga Järve rannas käpukil vees ja vaatad merele. Vaateväli on suhteliselt madalal, nina lausa veepiiril ju ja avaram pilt jääb kätte saamata.

Kui püsti tõused, siis kuvand ümbritsevast avardub. Ja kui tõusta lendu ja vaadata alla maa peale, on näha juba palju rohkem kui vaid oma ninaesine. Nii selle konna ja varese perspektiiviga on. Nii on ka meie vaatamisega Eestimaa pääle.

Paraku kipub see pilk kõigil meil liiga sageli konna perspektiivist lähtuma. Ehk põhjusel, et nii on mugavam? Kuid kindlasti mitte kõige kasulikum, sest vaatenurk jääb ahtaks ja näed ainult vähest.

Kolasin sel suvel nädalakese ringi Peipsi ääres, Varnjast Vask-Narvani. Ilus Eestimaa ja kaunid paigad. Soovitan kõigile, kes Pariisi asemel Nuustakut tahavad avastada. Ja suitsukala, rääbist sealhulgas, saab ettetellimiseta vabalt iga nurga pealt. See on maitsev ja kvaliteetselt tehtud. Eestimaa kohalolekut on tunda füüsiliselt: autod on Eesti numbrimärkidega, tänavate nimed on ka eesti keeles, enamik inimesi, muide, räägib eesti keelt, kodud on ilusad ja disainitud nagu Eestimaal kombeks jne.

Miski hakkas aga hinge kriipima: Eestimaa intellektuaalne, informatsiooniline ja emotsionaalne kohalolek, mis tekib kommunikatsiooni ja meedia vahendusel. Selle nädala jooksul oli valdav Venemaa infoväli: nii raadiod kui ka telekad olid enamasti keeratud venekeelsetele kanalitele. Ja mis sealt tuli? Sulaselge sõja õigustamine, majandussanktsioonide kasulikkus Venemaale ehk siis sisepropaganda, valmistamaks kodanikke ette rasketeks aegadeks, kui eksport ja import poliitiliste piirangute tõttu tõesti mõjuma hakkab jne.

Kas me Eestis tõesti ei suuda hakata oma maad ja rahvast vaatama varese perspektiivist, et näha olulist – mitte riigi füüsiline kohalolek ei ole kõige tähtsam.

Riik hakkab peale sellest, kuidas me emotsionaalselt ja intellektuaalselt seda riiki enda jaoks mõtestame ning kelle ideoloogiat järgime. Konna perspektiiv on turvaline, oluliselt turvalisem kui lendamine. Kuid kuidas me siis saame haarata tervikut ja kuidas häälestada end ühtsetena, kui me ei teagi, et keset Eestimaad on tegelikult hoopis teised mõttearendused domineerimas, kui arvame. Miks sellised ideoloogilised ebakõlad tekivad? Miks eestlased Peipsi ääres hommikust õhtuni lasevad Moskval oma elamise taustaks muliseda? Kusjuures – ise kohapeal telekat kruttides oli ilmselge, et tehniliselt on Eesti kanalid siiski nähtavad.

Sisuliselt oli aga hapukurgihooaeg nii tuntav, et lõpuks keerasin ka mina teleka oma toas Venemaa kanalitele – oli vähemalt huvitav kuulata, kuidas inimeste ajusid loputatakse.

Print Friendly, PDF & Email